ਪੰਜਾਬੀ 
English 
پنجابی 
Español 
Français 
Deutsch 
Português 
Bahasa Indonesia 
Türkçe 
Tiếng Việt 
Filipino 
Svenska हिंदी संस्कृत 
Nederlands 
Română 
Magyar 
Polski 
Čeština 
Afrikaans 
Italiano Català 
Shqip 
Gaeilge Cymraeg 
Slovenčina 
Slovenščina 
Dansk 
Eesti 
Latviešu 
Lietuvių 
Norsk 
Malti 
Íslenska Galego 
Kreyòl Ayisyen 
Latin 
Bahasa Melayu 
Kiswahili 
Hrvatski 
Suomi 
Русский मराठी ગુજરાતી తెలుగు ಕನ್ನಡ தமிழ் മലയാളം 
বাংলা 
Ελληνικά 
日本語 
中文 اردو سنڌي 
فارسی 
العربية 
עברית 
한국어 Sri Guru Granth Sahib
Leht - 76
ਅੰਤਿ ਕਾਲਿ ਪਛੁਤਾਸੀ ਅੰਧੁਲੇ ਜਾ ਜਮਿ ਪਕੜਿ ਚਲਾਇਆ ॥
ant kaal pachhutaasee andhule jaa jam pakarr chalaaeaa |Viimasel hetkel sa kahetsed – sa oled nii pime! – kui Surma Sõnumitooja sind haarab ja minema kannab.
ਸਭੁ ਕਿਛੁ ਅਪੁਨਾ ਕਰਿ ਕਰਿ ਰਾਖਿਆ ਖਿਨ ਮਹਿ ਭਇਆ ਪਰਾਇਆ ॥
sabh kichh apunaa kar kar raakhiaa khin meh bheaa paraaeaa |Hoidsid kõik oma asjad endale, kuid hetkega on need kõik kadunud.
ਬੁਧਿ ਵਿਸਰਜੀ ਗਈ ਸਿਆਣਪ ਕਰਿ ਅਵਗਣ ਪਛੁਤਾਇ ॥
budh visarajee gee siaanap kar avagan pachhutaae |Teie mõistus jättis teid maha, teie tarkus on kadunud ja nüüd kahetsete oma kurja tegusid.
ਕਹੁ ਨਾਨਕ ਪ੍ਰਾਣੀ ਤੀਜੈ ਪਹਰੈ ਪ੍ਰਭੁ ਚੇਤਹੁ ਲਿਵ ਲਾਇ ॥੩॥
kahu naanak praanee teejai paharai prabh chetahu liv laae |3|Nanak, oo surelik, ütleb öö kolmandal vahtkonnal, et keskenduge oma teadvusel armastavalt Jumalale. ||3||
ਚਉਥੈ ਪਹਰੈ ਰੈਣਿ ਕੈ ਵਣਜਾਰਿਆ ਮਿਤ੍ਰਾ ਬਿਰਧਿ ਭਇਆ ਤਨੁ ਖੀਣੁ ॥
chauthai paharai rain kai vanajaariaa mitraa biradh bheaa tan kheen |Öö neljandal vahtkonnal, mu kaupmees sõber, su keha vananeb ja nõrgeneb.
ਅਖੀ ਅੰਧੁ ਨ ਦੀਸਈ ਵਣਜਾਰਿਆ ਮਿਤ੍ਰਾ ਕੰਨੀ ਸੁਣੈ ਨ ਵੈਣ ॥
akhee andh na deesee vanajaariaa mitraa kanee sunai na vain |Su silmad lähevad pimedaks ega näe, mu kaupmees sõber, ja su kõrvad ei kuule ühtegi sõna.
ਅਖੀ ਅੰਧੁ ਜੀਭ ਰਸੁ ਨਾਹੀ ਰਹੇ ਪਰਾਕਉ ਤਾਣਾ ॥
akhee andh jeebh ras naahee rahe paraakau taanaa |Su silmad lähevad pimedaks ja su keel ei suuda maitsta; sa elad ainult teiste abiga.
ਗੁਣ ਅੰਤਰਿ ਨਾਹੀ ਕਿਉ ਸੁਖੁ ਪਾਵੈ ਮਨਮੁਖ ਆਵਣ ਜਾਣਾ ॥
gun antar naahee kiau sukh paavai manamukh aavan jaanaa |Kui voorust pole sees, kuidas leida rahu? Isemajandav manmukh tuleb ja läheb reinkarnatsioonis.
ਖੜੁ ਪਕੀ ਕੁੜਿ ਭਜੈ ਬਿਨਸੈ ਆਇ ਚਲੈ ਕਿਆ ਮਾਣੁ ॥
kharr pakee kurr bhajai binasai aae chalai kiaa maan |Kui eluvili on küpsenud, paindub see, puruneb ja hävib; miks olla uhke selle üle, mis tuleb ja läheb?
ਕਹੁ ਨਾਨਕ ਪ੍ਰਾਣੀ ਚਉਥੈ ਪਹਰੈ ਗੁਰਮੁਖਿ ਸਬਦੁ ਪਛਾਣੁ ॥੪॥
kahu naanak praanee chauthai paharai guramukh sabad pachhaan |4|Ütleb Nanak, oo surelik, et gurmukh tunneb öö neljandal vahtkonnal ära Shabadi Sõna. ||4||
ਓੜਕੁ ਆਇਆ ਤਿਨ ਸਾਹਿਆ ਵਣਜਾਰਿਆ ਮਿਤ੍ਰਾ ਜਰੁ ਜਰਵਾਣਾ ਕੰਨਿ ॥
orrak aaeaa tin saahiaa vanajaariaa mitraa jar jaravaanaa kan |Su hingeõhk saab otsa, mu kaupmees sõber, ja su õlgu painab vanaduse türann.
ਇਕ ਰਤੀ ਗੁਣ ਨ ਸਮਾਣਿਆ ਵਣਜਾਰਿਆ ਮਿਤ੍ਰਾ ਅਵਗਣ ਖੜਸਨਿ ਬੰਨਿ ॥
eik ratee gun na samaaniaa vanajaariaa mitraa avagan kharrasan ban |Su sisse ei tulnud vooruslikkust, mu kaupmees sõber; kurjast seotuna ja ummistatuna aetakse teid kaasa.
ਗੁਣ ਸੰਜਮਿ ਜਾਵੈ ਚੋਟ ਨ ਖਾਵੈ ਨਾ ਤਿਸੁ ਜੰਮਣੁ ਮਰਣਾ ॥
gun sanjam jaavai chott na khaavai naa tis jaman maranaa |See, kes lahkub vooruslikult ja enesedistsipliiniga, ei ole maha löödud ega ole määratud sünni ja surma tsüklisse.
ਕਾਲੁ ਜਾਲੁ ਜਮੁ ਜੋਹਿ ਨ ਸਾਕੈ ਭਾਇ ਭਗਤਿ ਭੈ ਤਰਣਾ ॥
kaal jaal jam johi na saakai bhaae bhagat bhai taranaa |Surma Sõnumitooja ja tema lõks ei saa teda puudutada; armastava pühendunud jumalateenistuse kaudu ületab ta hirmu ookeani.
ਪਤਿ ਸੇਤੀ ਜਾਵੈ ਸਹਜਿ ਸਮਾਵੈ ਸਗਲੇ ਦੂਖ ਮਿਟਾਵੈ ॥
pat setee jaavai sahaj samaavai sagale dookh mittaavai |Ta lahkub austusega ning sulandub intuitiivsesse rahusse ja tasakaalukusesse; kõik ta valud lahkuvad.
ਕਹੁ ਨਾਨਕ ਪ੍ਰਾਣੀ ਗੁਰਮੁਖਿ ਛੂਟੈ ਸਾਚੇ ਤੇ ਪਤਿ ਪਾਵੈ ॥੫॥੨॥
kahu naanak praanee guramukh chhoottai saache te pat paavai |5|2|Nanak ütleb, et kui surelikust saab Gurmukh, päästab ja austab Tõeline Issand ta. ||5||2||
ਸਿਰੀਰਾਗੁ ਮਹਲਾ ੪ ॥
sireeraag mahalaa 4 |Siree Raag, neljas Mehl:
ਪਹਿਲੈ ਪਹਰੈ ਰੈਣਿ ਕੈ ਵਣਜਾਰਿਆ ਮਿਤ੍ਰਾ ਹਰਿ ਪਾਇਆ ਉਦਰ ਮੰਝਾਰਿ ॥
pahilai paharai rain kai vanajaariaa mitraa har paaeaa udar manjhaar |Öö esimesel valvekorral, mu kaupmees sõber, paneb Issand su emakasse.
ਹਰਿ ਧਿਆਵੈ ਹਰਿ ਉਚਰੈ ਵਣਜਾਰਿਆ ਮਿਤ੍ਰਾ ਹਰਿ ਹਰਿ ਨਾਮੁ ਸਮਾਰਿ ॥
har dhiaavai har ucharai vanajaariaa mitraa har har naam samaar |Sa mõtiskled Issanda üle ja laulad Issanda nime, mu kaupmees sõber. Sa mõtiskled Issanda Nime üle, Har, Har.
ਹਰਿ ਹਰਿ ਨਾਮੁ ਜਪੇ ਆਰਾਧੇ ਵਿਚਿ ਅਗਨੀ ਹਰਿ ਜਪਿ ਜੀਵਿਆ ॥
har har naam jape aaraadhe vich aganee har jap jeeviaa |Lauldes Issanda nime Har, Har ja mõtiskledes selle üle emaka tules, hoiab teie elu Naamil elamine.
ਬਾਹਰਿ ਜਨਮੁ ਭਇਆ ਮੁਖਿ ਲਾਗਾ ਸਰਸੇ ਪਿਤਾ ਮਾਤ ਥੀਵਿਆ ॥
baahar janam bheaa mukh laagaa sarase pitaa maat theeviaa |Sa sünnid ja tuled välja ning su emal ja isal on hea meel su nägu näha.
ਜਿਸ ਕੀ ਵਸਤੁ ਤਿਸੁ ਚੇਤਹੁ ਪ੍ਰਾਣੀ ਕਰਿ ਹਿਰਦੈ ਗੁਰਮੁਖਿ ਬੀਚਾਰਿ ॥
jis kee vasat tis chetahu praanee kar hiradai guramukh beechaar |Pea meeles seda, oh surelik, kellele laps kuulub. Gurmukhina mõelge Teda oma südames.
ਕਹੁ ਨਾਨਕ ਪ੍ਰਾਣੀ ਪਹਿਲੈ ਪਹਰੈ ਹਰਿ ਜਪੀਐ ਕਿਰਪਾ ਧਾਰਿ ॥੧॥
kahu naanak praanee pahilai paharai har japeeai kirapaa dhaar |1|Ütleb Nanak, oo surelik, öö esimeses vahis, elage Issanda peal, kes külvab teid üle oma armuga. ||1||
ਦੂਜੈ ਪਹਰੈ ਰੈਣਿ ਕੈ ਵਣਜਾਰਿਆ ਮਿਤ੍ਰਾ ਮਨੁ ਲਾਗਾ ਦੂਜੈ ਭਾਇ ॥
doojai paharai rain kai vanajaariaa mitraa man laagaa doojai bhaae |Öö teisel vahtkonnal, mu kaupmees sõber, on mõistus seotud armastusega duaalsuse vastu.
ਮੇਰਾ ਮੇਰਾ ਕਰਿ ਪਾਲੀਐ ਵਣਜਾਰਿਆ ਮਿਤ੍ਰਾ ਲੇ ਮਾਤ ਪਿਤਾ ਗਲਿ ਲਾਇ ॥
meraa meraa kar paaleeai vanajaariaa mitraa le maat pitaa gal laae |Ema ja isa kallistavad sind tihedalt oma embuses, väites: "Ta on minu, ta on minu"; nii on kasvatatud ka laps, mu kaupmees sõber.
ਲਾਵੈ ਮਾਤ ਪਿਤਾ ਸਦਾ ਗਲ ਸੇਤੀ ਮਨਿ ਜਾਣੈ ਖਟਿ ਖਵਾਏ ॥
laavai maat pitaa sadaa gal setee man jaanai khatt khavaae |Su ema ja isa kallistavad sind pidevalt tihedalt oma embuses; oma mõtetes usuvad nad, et sa hoolitsed nende eest ja toetad neid.
ਜੋ ਦੇਵੈ ਤਿਸੈ ਨ ਜਾਣੈ ਮੂੜਾ ਦਿਤੇ ਨੋ ਲਪਟਾਏ ॥
jo devai tisai na jaanai moorraa dite no lapattaae |Loll ei tunne seda, kes annab; selle asemel klammerdub ta kingituse külge.
ਕੋਈ ਗੁਰਮੁਖਿ ਹੋਵੈ ਸੁ ਕਰੈ ਵੀਚਾਰੁ ਹਰਿ ਧਿਆਵੈ ਮਨਿ ਲਿਵ ਲਾਇ ॥
koee guramukh hovai su karai veechaar har dhiaavai man liv laae |Haruldane on gurmukh, kes mõtiskleb, mõtiskleb ja on oma mõistuses armastavalt seotud Issandaga.
ਕਹੁ ਨਾਨਕ ਦੂਜੈ ਪਹਰੈ ਪ੍ਰਾਣੀ ਤਿਸੁ ਕਾਲੁ ਨ ਕਬਹੂੰ ਖਾਇ ॥੨॥
kahu naanak doojai paharai praanee tis kaal na kabahoon khaae |2|Ütleb Nanak, et surm ei söö sind iialgi, oo, surelik, öö teisel vahtkonnal. ||2||
ਤੀਜੈ ਪਹਰੈ ਰੈਣਿ ਕੈ ਵਣਜਾਰਿਆ ਮਿਤ੍ਰਾ ਮਨੁ ਲਗਾ ਆਲਿ ਜੰਜਾਲਿ ॥
teejai paharai rain kai vanajaariaa mitraa man lagaa aal janjaal |Öö kolmandal vahtkonnal, mu kaupmees sõber, on su mõistus segaduses maiste ja majapidamisasjadega.
ਧਨੁ ਚਿਤਵੈ ਧਨੁ ਸੰਚਵੈ ਵਣਜਾਰਿਆ ਮਿਤ੍ਰਾ ਹਰਿ ਨਾਮਾ ਹਰਿ ਨ ਸਮਾਲਿ ॥
dhan chitavai dhan sanchavai vanajaariaa mitraa har naamaa har na samaal |Sa mõtled rikkusele ja kogud rikkust, mu kaupmees sõber, aga sa ei mõtiskle Issanda ega Issanda nime üle.
ਹਰਿ ਨਾਮਾ ਹਰਿ ਹਰਿ ਕਦੇ ਨ ਸਮਾਲੈ ਜਿ ਹੋਵੈ ਅੰਤਿ ਸਖਾਈ ॥
har naamaa har har kade na samaalai ji hovai ant sakhaaee |Te ei peatu kunagi Issanda nimel, Har, Har, kes on lõpuks teie ainus abimees ja tugi.