Prabhaatee, First Mehl, Dakhnee:
Ahalya oli nägija Gautami naine. Teda nähes sattus Indra ahvatlemisele.
Kui ta sai oma kehale tuhat häbimärki, tundis ta oma mõtetes kahetsust. ||1||
Oo, saatuse õed-vennad, keegi ei tee teadlikult vigu.
Eksib ainult tema, kellest Issand ise teeb. Tema üksi mõistab, keda Issand mõistab. ||1||Paus||
Harichand, oma maa kuningas ja valitseja, ei mõistnud oma ettemääratud saatuse väärtust.
Kui ta oleks teadnud, et see on viga, poleks ta sellist heategevuseks andmise etendust teinud ja teda poleks turul müüdud. ||2||
Issand võttis päkapiku kuju ja palus natuke maad.
Kui kuningas Bal oleks Teda ära tundnud, poleks teda petetud ega allilma saadetud. ||3||
Vyaas õpetas ja hoiatas kuningas Janmayjaad, et ta ei teeks kolme asja.
Kuid ta pidas püha pidu ja tappis kaheksateist braahmani; oma varasemate tegude salvestust ei saa kustutada. ||4||
Ma ei püüa kontot arvutada; Ma nõustun Jumala käsu Hukamiga. Ma räägin intuitiivse armastuse ja austusega.
Mis ka ei juhtuks, ma kiidan Issandat. See kõik on Sinu hiilgav suurus, Issand. ||5||
Gurmukh jääb lahutatuks; räpasus ei seo end kunagi tema külge. Ta jääb igaveseks Jumala pühamusse.
Rumal isemajandav manmukh ei mõtle tulevikule; teda tabab valu ja siis ta kahetseb. ||6||
Looja, kes selle loodu lõi, tegutseb ja paneb kõik tegutsema.
Issand, egoistlik uhkus ei lahku hingest. Egoistliku uhkusega langedes on inimene rikutud. ||7||
Kõik teevad vigu; ainult Looja ei tee vigu.
Oo Nanak, pääste tuleb tõelise nime kaudu. Guru's Grace'i poolt vabastatakse üks. ||8||4||
Prabhaatee, Esimene Mehl:
Naami, Issanda Nime laulmine ja kuulamine on minu tugi.
Väärtusetud segadused on lõppenud ja kadunud.
Duaalsusesse sattunud isemajandav manmukh kaotab oma au.
Mul pole muud peale Nime. ||1||
Kuula, pime, rumal, idiootne mõistus.
Kas te ei häbene oma tulekut ja minekut reinkarnatsioonis? Ilma Guruta upud sa ikka ja jälle. ||1||Paus||
Selle meele rikub kiindumus Mayasse.
Algse Issanda käsk on ette määratud. Kelle ees peaksin nutma?
Ainult vähesed, nagu Gurmukh, mõistavad seda.
Ilma Naamita ei vabane keegi. ||2||
Inimesed rändavad eksinuna, komistades ja komistades läbi 8,4 miljoni kehastuse.
Gurut tundmata ei pääse nad surmasilmuse eest.
See mõistus läheb ühest hetkest teise taevast allilma.
Gurmukh mõtiskleb Naami üle ja lastakse vabaks. ||3||
Kui Jumal saadab oma kutse, pole aega viivitada.
Kui inimene sureb Shabadi Sõnas, elab ta rahus.
Ilma Guruta ei saa keegi aru.
Issand ise tegutseb ja innustab kõiki tegutsema. ||4||
Sisemine konflikt saab otsa, lauldes Issanda aulist kiitust.
Täiusliku Tõelise Guru kaudu sukeldub inimene intuitiivselt Issandasse.
See kõikuv, ebakindel meel on stabiliseerunud,
ja inimene elab tõeliste tegude elustiili. ||5||
Kui keegi on vale, siis kuidas saab ta olla puhas?
Kui harvad on need, kes pesevad Shabadiga.
Kui harvad on need, kes Gurmukhina elavad tões.
Nende tulemine ja minemine reinkarnatsioonis on läbi ja tehtud. ||6||