Nii raske on olla nagu võltsid – pühad pühad; see saavutatakse ainult täiusliku karma abil. ||111||
Öine esimene vahtkond toob lilli ja hilisemad öised vahtkonnad vilja.
Need, kes on ärkvel ja teadlikud, saavad Issandalt kingitusi. ||112||
Kingitused on meie Issandalt ja Meistrilt; kes saab sundida Teda neid kinkima?
Mõned on ärkvel ega võta neid vastu, samas kui Ta äratab teised unest, et neid õnnistada. ||113||
Sa otsid oma meest Issandat; sul peab olema mingi viga kehas.
Need, kes on tuntud kui õnnelikud hingepruudid, ei vaata teiste poole. ||114||
Muutke enda sees kannatlikkus vibuks ja kannatlikkus vibunööriks.
Muutke kannatlikkus nooleks, Looja ei lase teil sihtmärgist mööda minna. ||115||
Need, kes on kannatlikud, jäävad kannatlikuks; sel viisil põletavad nad oma keha.
Nad on Issanda lähedal, kuid nad ei avalda oma saladust kellelegi. ||116||
Olgu kannatlikkus teie elu eesmärk; implanteerige see oma olemusse.
Sel viisil kasvate suureks jõeks; sa ei purune väikeseks ojaks. ||117||
Fareed, raske on olla derviš – püha pühak; leiba on kergem armastada, kui see on võiga määritud.
Vaid vähesed järgivad pühakute teed. ||118||
Mu keha küpsetab nagu ahi; mu luud põlevad nagu küttepuud.
Kui mu jalad väsivad, kõnnin pea peal, kui saan kohtuda oma kallimaga. ||119||
Ärge soojendage oma keha nagu ahju ja ärge põletage oma luid nagu küttepuid.
Mida halba on teie jalad ja pea teile teinud? Vaata oma armastatut enda sees. ||120||
Ma otsin oma sõpra, kuid mu sõber on juba minuga.
Oo Nanak, nähtamatut Issandat ei saa näha; Ta ilmub ainult Gurmukhile. ||121||
Luikesid ujumas nähes läksid sookured elevil.
Vaesed sookured uppusid surnuks, nende pead vee all ja jalad ülevalt välja paistnud. ||122||
Tundsin teda suure luigina, nii et suhtlesin temaga.
Kui ma oleksin teadnud, et ta on ainuke armetu kraana, poleks ma kunagi elus tema teed ristunud. ||123||
Kes on luik ja kes on kraana, kui Jumal õnnistab teda oma armupilguga?
Kui see Talle meeldib, oo Nanak, muudab Ta varese luigeks. ||124||
Järves on ainult üks lind, kuid püüdjaid on viiskümmend.
See keha on püütud ihalainetesse. Oo, mu tõeline Issand, sina oled mu ainus lootus! ||125||
Mis on see sõna, mis on see voorus ja mis on see maagiline mantra?
Mis on need riided, millega saan oma Abikaasa-Isandat võluda? ||126||
Alandlikkus on sõna, andestamine on voorus ja magus kõne on maagiline mantra.
Kandke neid kolme kuube, õde, ja võlute oma mehe, Issanda. ||127||
Kui sa oled tark, ole lihtne;
kui sa oled võimas, ole nõrk;
ja kui pole midagi jagada, siis jaga teistega.
Kui haruldane on see, keda teatakse sellise pühendununa. ||128||
Ärge lausuge ühtki karmi sõna; teie tõeline Issand ja Õpetaja püsib kõiges.
Ära murra kellegi südant; need kõik on hindamatud juveelid. ||129||
Kõigi mõistus on nagu hinnalised juveelid; neid kahjustada pole üldse hea.
Kui soovid oma armastatut, siis ära murra kellegi südant. ||130||