Näljast ajendatuna näeb see Maya rikkuste teed; see emotsionaalne kiindumus võtab ära vabanemise aarde. ||3||
Nuttes ja hädaldades ei võta ta neid vastu; ta otsib siit-sealt ja väsib.
Seksuaalsesse ihasse, vihasse ja egoismi haaratuna armub ta oma valesugulastesse. ||4||
Ta sööb ja naudib, kuulab ja vaatab ning riietub, et end selles surmamajas näidata.
Ilma Guru Shabadi Sõnata ei mõista ta ennast. Ilma Issanda Nimeta ei saa surma vältida. ||5||
Mida rohkem kiindumus ja egoism teda petavad ja segadusse ajavad, seda rohkem ta hüüab: "Minu, minu!" ja seda rohkem ta kaotab.
Tema keha ja rikkus kaovad ning teda räsib skepsis ja küünilisus; lõpuks kahetseb ja kahetseb, kui tolm näkku langeb. ||6||
Ta vananeb, tema keha ja noorus kaovad ning ta kurk on ummistunud limaga; tema silmadest voolab vett.
Ta jalad veavad alt ning ta käed värisevad ja värisevad; uskmatu küünik ei kinnita Issandat oma südamesse. ||7||
Ta intellekt veab teda alt, mustad juuksed lähevad valgeks ja keegi ei taha teda oma kodus hoida.
Unustades Naami, on need häbimärgid, mis talle külge jäävad; Surma Sõnumitooja peksab teda ja tirib ta põrgusse. ||8||
Varasemate tegude salvestust ei saa kustutada; kes veel on süüdi oma sünnis ja surmas?
Ilma Guruta on elu ja surm mõttetud; ilma Guru Shabadi Sõnata põleb elu lihtsalt ära. ||9||
Õnnes nauditud naudingud toovad hävingu; korruptsioonis tegutsemine on asjatu järeleandmine.
Unustades Naami ja tabatuna ahnusest, reedab ta omaenda allika; Dharma Õiglase Kohtuniku klubi lööb talle üle pea. ||10||
Gurmukhid laulavad Issanda nime kuulsusrikast kiitust; Issand Jumal õnnistab neid oma armupilguga.
Need olendid on puhtad, täiuslikud, piiramatud ja lõpmatud; siin maailmas on nad Guru, Universumi Isanda kehastused. ||11||
Mõtisklege Issanda mälestuseks; mediteerige ja mõtisklege Guru Sõna üle ning armastage suhelda Issanda alandlike teenijatega.
Issanda alandlikud teenijad on Guru kehastus; nad on Issanda õues ülimad ja austatud. Nanak otsib nende Issanda alandlike teenijate jalgade tolmu. ||12||8||
Üks universaalne Looja Jumal. Tõelise guru armu poolt:
Maaroo, Kaafee, esimene Mehl, teine maja:
Kahemõtteline inimene tuleb ja läheb ning tal on palju sõpru.
Hingepruut on oma Isandast eraldatud ja tal pole puhkepaika; kuidas teda lohutada? ||1||
Minu meel on häälestunud mu abikaasa Issanda armastusele.
Olen pühendunud, pühendunud, ohver Issandale; kui Ta vaid õnnistaks mind oma armupilguga, kasvõi hetkekski! ||1||Paus||
Olen tagasilükatud pruut, oma vanematekoju hüljatud; kuidas ma saan nüüd oma ämmade juurde minna?
Ma kannan oma vigu kaelas; ilma oma meheta, isand, kurvastan ja kurdan surnuks. ||2||
Aga kui ma vanematekodus oma Abikaasa Härra meenutan, siis tulen veel ämmade majja elama.
Õnnelikud hingepruudid magavad rahus; nad leiavad oma Abikaasa Isanda, vooruste aarde. ||3||
Nende tekid ja madratsid on siidist ning riided ka nende kehal.
Issand hülgab ebapuhtad hingepruudid. Nende eluöö möödub viletsuses. ||4||