Raag Nat Naaraayan, neljas Mehl:
Üks universaalne Looja Jumal. Tõde On Nimi. Loominguline olemine isikustatud. Pole hirmu. Ei mingit vihkamist. Surematu pilt. Peale sündi. Iseseisev. Guru armu poolt:
Oo, mu meel, laulge Issanda nime päeval ja öösel.
Miljonid ja miljonid patud ja vead, mis on tehtud lugematute elude jooksul, jäetakse kõik kõrvale ja saadetakse minema. ||1||Paus||
Need, kes laulavad Issanda nime Har, Har ja kummardavad Teda jumaldades ja teenivad Teda armastusega, on ehtsad.
Kõik nende patud kustutatakse, nagu vesi peseb mustuse maha. ||1||
See olend, kes igal hetkel laulab Issanda kiitust, laulab oma suuga Issanda nime.
Hetkega, hetkega vabastab Issand ta kehaküla viiest ravimatust haigusest. ||2||
Väga õnnelikud on need, kes mõtisklevad Issanda Nime üle; ainult nemad on Issanda pühendunud.
Ma palun Sangat, kogudust; Jumal, õnnista mind nendega. Olen loll ja idioot – palun päästke mind! ||3||
Kastke mind oma halastuse ja armuga, oo maailma elu; päästa mind, ma otsin Sinu pühamu.
Sulane Nanak on sisenenud teie pühamusse; Issand, palun hoia mu au! ||4||1||
Nat, neljas Mehl:
Issanda üle mõtiskledes on Tema alandlikud teenijad segunenud Issanda nimega.
Issanda nime lauldes, järgides Guru õpetusi, külvab Issand oma halastust nende peale. ||1||Paus||
Meie Issand ja Meister, Har, Har, on kättesaamatu ja hoomamatu. Teda mõtiskledes sulandub Tema alandlik sulane Temaga nagu vesi veega.
Issanda pühadega kohtudes olen saanud Issanda üleva olemuse. Ma olen ohver, ohver Tema alandlikele teenijatele. ||1||
Issanda alandlik sulane laulab ülima, ürgse hinge nime ja kogu vaesus ja valu on hävitatud.
Keha sees on viis kurja ja kontrollimatut kirge. Issand hävitab nad hetkega. ||2||
Issanda püha armastab Issandat oma mõtetes nagu lootoseõis, kes vaatab kuud.
Pilved ripuvad madalal, pilved värisevad äikese käes ja meel tantsib rõõmsalt nagu paabulind. ||3||
Mu Issand ja Õpetaja on selle igatsuse minu sisse pannud; Ma elan oma Issandat nähes ja kohtudes.
Sulane Nanak on sõltuvuses Issanda joovastusest; kohtudes Issandaga, leiab ta üleva õndsuse. ||4||2||
Nat, neljas Mehl:
Oo mu mõistus, laulge Issanda nime, Har, Har, teie ainus sõber.