Ta ise on lavastanud oma draama;
Oo Nanak, teist Loojat pole olemas. ||1||
Kui oli ainult Jumal Meister,
keda siis seotuks või vabastatuks nimetati?
Kui oli ainult Issand, mõõtmatu ja lõpmatu,
kes siis pääses põrgusse ja kes taevasse?
Kui Jumal oli ilma atribuutideta, absoluutses tasakaalus,
siis kus oli mõistus ja kus mateeria – kus oli Šiva ja Shakti?
Kui ta hoidis enda valgust enda juures,
kes siis oli kartmatu ja kes kartis?
Ta ise on oma näidendites esineja;
Oo Nanak, Issand Meister on mõõtmatu ja lõpmatu. ||2||
Kui Surematu Issand istus rahulikult,
kus oli siis sünd, surm ja lahustumine?
Kui oli ainult Jumal, Täiuslik Looja,
kes siis surma kartis?
Kui oli ainult Üks Issand, ilmutamatu ja arusaamatu,
keda siis teadvuse ja alateadvuse lindistuskirjutajad vastutusele kutsusid?
Kui oli ainult Laitmatu, Arusaamatu, Mõõtmatu Meister,
kes siis emantsipeeriti ja keda hoiti orjuses?
Tema ise, iseendas ja iseendast, on kõige imelisem.
Oo, Nanak, ta lõi ise oma vormi. ||3||
Kui oli ainult Laitmatu Olend, olendite Isand,
mingit saasta polnud, mis seal siis puhtaks pesta?
Kui Nirvaanaas oli ainult puhas, vormitu isand,
keda siis austati ja keda austati?
Kui oli ainult Universumi Isanda vorm,
keda siis rikkusid pettus ja patt?
Kui Valguse Kehastus sukeldus Tema Enda Valgusesse,
kes siis oli näljane ja kes oli rahul?
Ta on põhjuste põhjus, Issand Looja.
Oo Nanak, Looja on väljaspool arvutust. ||4||
Kui Tema Auhiilgus oli Temas endas,
kes oli siis ema, isa, sõber, laps või õde-vend?
Kui kogu jõud ja tarkus peitus Tema sees,
kus olid siis Veedad ja pühakirjad ning kes neid luges?
Kui Ta hoidis ennast, kõikehõlmavalt, omaenda südame juurde,
kes siis pidas endeid headeks või halbadeks?
Kui Ta ise oli kõrge ja Ta ise oli lähedal,
keda siis kutsuti meistriks ja keda jüngriks?
Oleme üllatunud Issanda imelisest imest.
Oo Nanak, Tema üksi teab oma seisundit. ||5||
Kui pettamatu, läbitungimatu, läbimurdmatu oli enesesse süvenenud,
keda siis Maya kõigutas?
Kui Ta avaldas austust iseendale,
siis need kolm omadust ei olnud ülekaalus.
Kui oli ainult üks, üks ja ainus Issand Jumal,
kes siis ei olnud mures ja kes tundis ärevust?
Kui ta ise oli endaga rahul,
kes siis rääkis ja kes kuulas?
Ta on suur ja lõpmatu, kõrgeim kõrgeim.
Oo Nanak, Tema üksi võib jõuda iseendani. ||6||
Kui Ta ise kujundas loodu nähtava maailma,
ta pani maailma alluma kolmele dispositsioonile.
Seejärel hakati rääkima patust ja vooruslikkusest.