Mürgine Maya on meelitanud teadvuse, oo, saatuse õed-vennad; läbi nutikate trikkide kaotatakse au.
Tõeline Issand ja Meister püsib teadvuses, oo saatuseõed-vennad, kui Guru vaimne tarkus seda läbistab. ||2||
Ilus, ilus, Issand on kutsutud, oo saatuseõed-vennad; ilus, nagu mooni sügav karmiinpunane värv.
Oo saatuseõed-vennad, kui inimene armastab Issandat lahusolematult, siis peetakse teda Issanda õukonnas ja kodus tõeliseks ja eksimatuks. ||3||
Sa läbid allilma ja taevase taeva; Teie tarkus ja hiilgus on igas südames.
Guruga kohtudes leitakse rahu, oo, saatuseõed-vennad, ja uhkus hajub meelest. ||4||
Veega nühkides saab keha puhtaks, oo saatuseõed-vennad, aga keha muutub jälle mustaks.
Vaimse tarkuse ülimas olemuses supledes, oo, saatuseõed-vennad, saavad vaim ja keha puhtaks. ||5||
Miks kummardada jumalaid ja jumalannasid, saatuse õed-vennad? Mida me saame neilt küsida? Mida nad saavad meile anda?
Kivist jumalaid pestakse veega, oo, saatuseõed-vennad, kuid nad lihtsalt vajuvad vette. ||6||
Ilma Guruta pole nähtamatut Issandat näha, oo saatuseõed-vennad; maailm upub, olles kaotanud oma au.
Ülevus on mu Issanda ja Õpetaja kätes, oo saatuseõed-vennad; nii nagu Temal on hea meel, ta annab. ||7||
See hing-pruut, kes räägib armsalt ja räägib tõtt, oo saatuseõed-vennad, muutub oma mehele meelepäraseks.
Tema armastusest läbistatuna püsib ta Tões, oo saatuseõed-vennad, sügavalt läbi imbunud Issanda nimest. ||8||
Igaüks nimetab Jumalat enda omaks, saatuseõed-vennad, kuid kõiketeadvat Issandat teatakse ainult Guru kaudu.
Need, keda Tema Armastus läbistab, päästetakse, oo saatuseõed-vennad; nad kannavad Shabadi Tõelise Sõna sümboolikat. ||9||
Oo, saatuseõed-vennad, põleb suur hunnik küttepuid, kui teha väike lõke.
Samamoodi, kui Naam, Issanda Nimi, elab hetkeks, kasvõi hetkeks südames, oo saatuseõed-vennad, siis kohtab Issandat kerge vaevaga, oo Nanak. ||10||4||
Sorat'h, kolmas Mehl, esimene maja, Thi-Thukay:
Üks universaalne Looja Jumal. Tõelise guru armu poolt:
Sa hoiad alati oma pühendunute au, kallis Issand; Olete neid kaitsnud aegade algusest peale.
Sa kaitsesid oma teenijat Prahlaadi, oh kallis Issand, ja hävitasid Harnaakhashi.
Gurmukhid usuvad kallisse Issandasse, kuid isemeelsed manmuhhid on kahtlusest petetud. ||1||
Oo kallis Issand, see on Sinu Auhiilgus.
Sa hoiad oma pühendunute au, Issand Meister; Teie pühendunud otsivad teie pühakoda. ||Paus||
Surma Sõnumitooja ei saa puudutada Sinu pühendunuid; surm ei saa neile isegi läheneda.
Ainuüksi Issanda Nimi püsib nende meeles; läbi Naami, Issanda Nime, leiavad nad vabanemise.
Siddhide rikkus ja kõik vaimsed jõud langevad Issanda pühendunute jalge ette; nad saavad gurult rahu ja tasakaalu. ||2||
Isemeelsetel manmukhidel pole usku; neid täidab ahnus ja omakasu.
Nad ei ole Gurmukh – nad ei mõista oma südames Shabadi Sõna; nad ei armasta Naami, Issanda Nime.
Nende vale ja silmakirjalikkuse maskid langevad maha; isepäised manmukid räägivad lollide sõnadega. ||3||
Sa läbid oma pühendujaid, kallis Jumal; Oma pühendunute kaudu tuntakse teid.
Kõik inimesed on Maya poolt meelitatud; nad on Sinu omad, Issand – Sina üksi oled saatuse arhitekt.