ਪੰਜਾਬੀ 
English 
پنجابی 
Español 
Français 
Deutsch 
Português 
Bahasa Indonesia 
Türkçe 
Tiếng Việt 
Filipino 
Svenska हिंदी संस्कृत 
Nederlands 
Română 
Magyar 
Polski 
Čeština 
Afrikaans 
Italiano Català 
Shqip 
Gaeilge Cymraeg 
Slovenčina 
Slovenščina 
Dansk 
Eesti 
Latviešu 
Lietuvių 
Norsk 
Malti 
Íslenska Galego 
Kreyòl Ayisyen 
Latin 
Bahasa Melayu 
Kiswahili 
Hrvatski 
Suomi 
Русский मराठी ગુજરાતી తెలుగు ಕನ್ನಡ தமிழ் മലയാളം 
বাংলা 
Ελληνικά 
日本語 
中文 اردو سنڌي 
فارسی 
العربية 
עברית 
한국어 Sri Guru Granth Sahib
Leht - 305
ਸਚਿਆਰ ਸਿਖ ਬਹਿ ਸਤਿਗੁਰ ਪਾਸਿ ਘਾਲਨਿ ਕੂੜਿਆਰ ਨ ਲਭਨੀ ਕਿਤੈ ਥਾਇ ਭਾਲੇ ॥
sachiaar sikh beh satigur paas ghaalan koorriaar na labhanee kitai thaae bhaale |Tõelised sikhid istuvad tõelise guru kõrval ja teenivad Teda. Valed otsivad, kuid ei leia puhkepaika.
ਜਿਨਾ ਸਤਿਗੁਰ ਕਾ ਆਖਿਆ ਸੁਖਾਵੈ ਨਾਹੀ ਤਿਨਾ ਮੁਹ ਭਲੇਰੇ ਫਿਰਹਿ ਦਯਿ ਗਾਲੇ ॥
jinaa satigur kaa aakhiaa sukhaavai naahee tinaa muh bhalere fireh day gaale |Need, kes ei ole tõelise guru sõnadega rahul – nende näod on neetud ja nad rändavad ringi, Jumala poolt hukka mõistetud.
ਜਿਨ ਅੰਦਰਿ ਪ੍ਰੀਤਿ ਨਹੀ ਹਰਿ ਕੇਰੀ ਸੇ ਕਿਚਰਕੁ ਵੇਰਾਈਅਨਿ ਮਨਮੁਖ ਬੇਤਾਲੇ ॥
jin andar preet nahee har keree se kicharak veraaeean manamukh betaale |Need, kelle südames ei ole Issanda Armastust – kui kaua saab neid deemonlikke, isepäiseid manmukisid lohutada?
ਸਤਿਗੁਰ ਨੋ ਮਿਲੈ ਸੁ ਆਪਣਾ ਮਨੁ ਥਾਇ ਰਖੈ ਓਹੁ ਆਪਿ ਵਰਤੈ ਆਪਣੀ ਵਥੁ ਨਾਲੇ ॥
satigur no milai su aapanaa man thaae rakhai ohu aap varatai aapanee vath naale |See, kes kohtub Tõelise Guruga, hoiab oma mõistuse omal kohal; ta kulutab ainult oma vara.
ਜਨ ਨਾਨਕ ਇਕਨਾ ਗੁਰੁ ਮੇਲਿ ਸੁਖੁ ਦੇਵੈ ਇਕਿ ਆਪੇ ਵਖਿ ਕਢੈ ਠਗਵਾਲੇ ॥੧॥
jan naanak ikanaa gur mel sukh devai ik aape vakh kadtai tthagavaale |1|Oo sulane Nanak, mõned on ühendatud Guruga; mõnele annab Issand rahu, teised aga – petlikud petturid – kannatavad isolatsioonis. ||1||
ਮਃ ੪ ॥
mahalaa 4 |Neljas Mehl:
ਜਿਨਾ ਅੰਦਰਿ ਨਾਮੁ ਨਿਧਾਨੁ ਹਰਿ ਤਿਨ ਕੇ ਕਾਜ ਦਯਿ ਆਦੇ ਰਾਸਿ ॥
jinaa andar naam nidhaan har tin ke kaaj day aade raas |Need, kellel on Issanda nime aare sügaval südames – Issand lahendab nende asjad.
ਤਿਨ ਚੂਕੀ ਮੁਹਤਾਜੀ ਲੋਕਨ ਕੀ ਹਰਿ ਪ੍ਰਭੁ ਅੰਗੁ ਕਰਿ ਬੈਠਾ ਪਾਸਿ ॥
tin chookee muhataajee lokan kee har prabh ang kar baitthaa paas |Nad ei allu enam teistele inimestele; Issand Jumal istub nende kõrval, nende kõrval.
ਜਾਂ ਕਰਤਾ ਵਲਿ ਤਾ ਸਭੁ ਕੋ ਵਲਿ ਸਭਿ ਦਰਸਨੁ ਦੇਖਿ ਕਰਹਿ ਸਾਬਾਸਿ ॥
jaan karataa val taa sabh ko val sabh darasan dekh kareh saabaas |Kui Looja on nende poolel, siis on kõik nende poolel. Nende nägemust vaadates kiidavad kõik neile.
ਸਾਹੁ ਪਾਤਿਸਾਹੁ ਸਭੁ ਹਰਿ ਕਾ ਕੀਆ ਸਭਿ ਜਨ ਕਉ ਆਇ ਕਰਹਿ ਰਹਰਾਸਿ ॥
saahu paatisaahu sabh har kaa keea sabh jan kau aae kareh raharaas |Kuningad ja keisrid on kõik Issanda loodud; nad kõik tulevad ja kummardavad aupaklikult Issanda alandliku teenija ees.
ਗੁਰ ਪੂਰੇ ਕੀ ਵਡੀ ਵਡਿਆਈ ਹਰਿ ਵਡਾ ਸੇਵਿ ਅਤੁਲੁ ਸੁਖੁ ਪਾਇਆ ॥
gur poore kee vaddee vaddiaaee har vaddaa sev atul sukh paaeaa |Suur on Täiusliku Guru suurus. Suurt Issandat teenides olen saavutanud mõõtmatu rahu.
ਗੁਰਿ ਪੂਰੈ ਦਾਨੁ ਦੀਆ ਹਰਿ ਨਿਹਚਲੁ ਨਿਤ ਬਖਸੇ ਚੜੈ ਸਵਾਇਆ ॥
gur poorai daan deea har nihachal nit bakhase charrai savaaeaa |Issand on kinkinud selle igavese kingituse Täiuslikule Gurule; Tema õnnistused suurenevad iga päevaga.
ਕੋਈ ਨਿੰਦਕੁ ਵਡਿਆਈ ਦੇਖਿ ਨ ਸਕੈ ਸੋ ਕਰਤੈ ਆਪਿ ਪਚਾਇਆ ॥
koee nindak vaddiaaee dekh na sakai so karatai aap pachaaeaa |Laimaja, kes ei suuda taluda Tema suurust, hävitab Looja ise.
ਜਨੁ ਨਾਨਕੁ ਗੁਣ ਬੋਲੈ ਕਰਤੇ ਕੇ ਭਗਤਾ ਨੋ ਸਦਾ ਰਖਦਾ ਆਇਆ ॥੨॥
jan naanak gun bolai karate ke bhagataa no sadaa rakhadaa aaeaa |2|Sulane Nanak laulab kuulsusrikast kiitust Loojale, kes kaitseb oma pühendunuid igavesti. ||2||
ਪਉੜੀ ॥
paurree |Pauree:
ਤੂ ਸਾਹਿਬੁ ਅਗਮ ਦਇਆਲੁ ਹੈ ਵਡ ਦਾਤਾ ਦਾਣਾ ॥
too saahib agam deaal hai vadd daataa daanaa |Sina, Issand ja Meister, oled kättesaamatu ja armuline; Sa oled Suur Andja, kõiketeadev.
ਤੁਧੁ ਜੇਵਡੁ ਮੈ ਹੋਰੁ ਕੋ ਦਿਸਿ ਨ ਆਵਈ ਤੂਹੈਂ ਸੁਘੜੁ ਮੇਰੈ ਮਨਿ ਭਾਣਾ ॥
tudh jevadd mai hor ko dis na aavee toohain sugharr merai man bhaanaa |Ma ei näe teist nii suurt kui Sina; Oo tarkuse isand, sa oled mu meelest meeldiv.
ਮੋਹੁ ਕੁਟੰਬੁ ਦਿਸਿ ਆਵਦਾ ਸਭੁ ਚਲਣਹਾਰਾ ਆਵਣ ਜਾਣਾ ॥
mohu kuttanb dis aavadaa sabh chalanahaaraa aavan jaanaa |Emotsionaalne seotus oma perega ja kõigega, mida näete, on ajutine, tuleb ja läheb.
ਜੋ ਬਿਨੁ ਸਚੇ ਹੋਰਤੁ ਚਿਤੁ ਲਾਇਦੇ ਸੇ ਕੂੜਿਆਰ ਕੂੜਾ ਤਿਨ ਮਾਣਾ ॥
jo bin sache horat chit laaeide se koorriaar koorraa tin maanaa |Need, kes seovad oma teadvuse millelegi peale Tõelise Issanda, on valed ja vale on nende uhkus.
ਨਾਨਕ ਸਚੁ ਧਿਆਇ ਤੂ ਬਿਨੁ ਸਚੇ ਪਚਿ ਪਚਿ ਮੁਏ ਅਜਾਣਾ ॥੧੦॥
naanak sach dhiaae too bin sache pach pach mue ajaanaa |10|Oo Nanak, mõtiskle Tõelise Issanda üle; ilma tõelise Issanda mädanevad teadmatud ja mädanevad surnuks. ||10||
ਸਲੋਕ ਮਃ ੪ ॥
salok mahalaa 4 |Salok, neljas Mehl:
ਅਗੋ ਦੇ ਸਤ ਭਾਉ ਨ ਦਿਚੈ ਪਿਛੋ ਦੇ ਆਖਿਆ ਕੰਮਿ ਨ ਆਵੈ ॥
ago de sat bhaau na dichai pichho de aakhiaa kam na aavai |Alguses ei näidanud ta Guru vastu austust; hiljem pakkus ta vabandusi, kuid sellest pole kasu.
ਅਧ ਵਿਚਿ ਫਿਰੈ ਮਨਮੁਖੁ ਵੇਚਾਰਾ ਗਲੀ ਕਿਉ ਸੁਖੁ ਪਾਵੈ ॥
adh vich firai manamukh vechaaraa galee kiau sukh paavai |Viletsad, isepäised manmukid rändavad ringi ja on poolel teel kinni; kuidas nad saavad pelgalt sõnadega rahu leida?
ਜਿਸੁ ਅੰਦਰਿ ਪ੍ਰੀਤਿ ਨਹੀ ਸਤਿਗੁਰ ਕੀ ਸੁ ਕੂੜੀ ਆਵੈ ਕੂੜੀ ਜਾਵੈ ॥
jis andar preet nahee satigur kee su koorree aavai koorree jaavai |Need, kelle südames pole armastust tõelise guru vastu, tulevad koos valega ja lahkuvad koos valega.
ਜੇ ਕ੍ਰਿਪਾ ਕਰੇ ਮੇਰਾ ਹਰਿ ਪ੍ਰਭੁ ਕਰਤਾ ਤਾਂ ਸਤਿਗੁਰੁ ਪਾਰਬ੍ਰਹਮੁ ਨਦਰੀ ਆਵੈ ॥
je kripaa kare meraa har prabh karataa taan satigur paarabraham nadaree aavai |Kui mu Issand Jumal, Looja, annab oma armu, hakkavad nad nägema tõelist gurut kui Kõrgeimat Issandat.
ਤਾ ਅਪਿਉ ਪੀਵੈ ਸਬਦੁ ਗੁਰ ਕੇਰਾ ਸਭੁ ਕਾੜਾ ਅੰਦੇਸਾ ਭਰਮੁ ਚੁਕਾਵੈ ॥
taa apiau peevai sabad gur keraa sabh kaarraa andesaa bharam chukaavai |Seejärel joovad nad Nektarit, Guru Shabadi Sõna; kõik põletustunne, ärevus ja kahtlused on kõrvaldatud.
ਸਦਾ ਅਨੰਦਿ ਰਹੈ ਦਿਨੁ ਰਾਤੀ ਜਨ ਨਾਨਕ ਅਨਦਿਨੁ ਹਰਿ ਗੁਣ ਗਾਵੈ ॥੧॥
sadaa anand rahai din raatee jan naanak anadin har gun gaavai |1|Nad jäävad ekstaasi igavesti, päeval ja öösel; Oo, sulane Nanak, nad laulavad ööd ja päevad Issanda aulist kiitust. ||1||
ਮਃ ੪ ॥
mahalaa 4 |Neljas Mehl:
ਗੁਰ ਸਤਿਗੁਰ ਕਾ ਜੋ ਸਿਖੁ ਅਖਾਏ ਸੁ ਭਲਕੇ ਉਠਿ ਹਰਿ ਨਾਮੁ ਧਿਆਵੈ ॥
gur satigur kaa jo sikh akhaae su bhalake utth har naam dhiaavai |See, kes nimetab end guru sikhiks, tõeliseks guruks, tõuseb varahommikul ja mõtiskleb Issanda nime üle.
ਉਦਮੁ ਕਰੇ ਭਲਕੇ ਪਰਭਾਤੀ ਇਸਨਾਨੁ ਕਰੇ ਅੰਮ੍ਰਿਤ ਸਰਿ ਨਾਵੈ ॥
audam kare bhalake parabhaatee isanaan kare amrit sar naavai |Hommikul vara tõustes peab ta end nektarist suplema ja puhastama.
ਉਪਦੇਸਿ ਗੁਰੂ ਹਰਿ ਹਰਿ ਜਪੁ ਜਾਪੈ ਸਭਿ ਕਿਲਵਿਖ ਪਾਪ ਦੋਖ ਲਹਿ ਜਾਵੈ ॥
aupades guroo har har jap jaapai sabh kilavikh paap dokh leh jaavai |Guru juhiseid järgides peab ta laulma Issanda nime, Har, Har. Kõik patud, pahateod ja negatiivsus kustutatakse.
ਫਿਰਿ ਚੜੈ ਦਿਵਸੁ ਗੁਰਬਾਣੀ ਗਾਵੈ ਬਹਦਿਆ ਉਠਦਿਆ ਹਰਿ ਨਾਮੁ ਧਿਆਵੈ ॥
fir charrai divas gurabaanee gaavai bahadiaa utthadiaa har naam dhiaavai |Siis peab ta päikesetõusu ajal laulma Gurbanit; olgu ta istudes või püsti seistes, peab ta mõtisklema Issanda nime üle.
ਜੋ ਸਾਸਿ ਗਿਰਾਸਿ ਧਿਆਏ ਮੇਰਾ ਹਰਿ ਹਰਿ ਸੋ ਗੁਰਸਿਖੁ ਗੁਰੂ ਮਨਿ ਭਾਵੈ ॥
jo saas giraas dhiaae meraa har har so gurasikh guroo man bhaavai |See, kes iga hingetõmbega ja iga toidupalaga mõtiskleb minu Issanda Hari, Hari üle – see GurSikh muutub Guru mõistusele meeldivaks.