Ta ise on uppumas neljas veedas; ta uputab ka oma jüngrid. ||104||
Kabeer, mis iganes patte surelik on teinud, püüab ta katte all peidus hoida.
Kuid lõpuks saavad nad kõik ilmsiks, kui õiglane Dharma kohtunik asja uurib. ||105||
Kabeer, sa oled loobunud Issanda üle mediteerimisest ja oled kasvatanud suure pere.
Jätkate end maistesse asjadesse kaasamist, kuid ükski teie vend ja sugulased ei jää alles. ||106||
Kabeer, need, kes loobuvad mõtisklemast Issanda üle ja tõusevad öösel üles, et äratada surnute vaime,
reinkarneeritakse madudeks ja söövad oma järglasi. ||107||
Kabeer, naine, kes loobub Issanda üle mediteerimisest ja jälgib Ahoi rituaalset paastu,
reinkarneerub eesliks, kandma raskeid koormaid. ||108||
Kabeer, see on kõige nutikam tarkus, laulda ja mõtiskleda südames Issanda üle.
See on nagu sea peal mängimine; kui maha kukud, ei leia sa enam puhkepaika. ||109||
Kabeer, õnnistatud on see suu, mis lausub Issanda nime.
See puhastab keha ja ka kogu küla. ||110||
Kabeer, see pere on hea, kus Issanda ori sünnib.
Kuid see perekond, kus Issanda ori ei sünni, on kasutu nagu umbrohi. ||111||
Kabeer, mõnel on palju hobuseid, elevante ja vankreid ning lehvib tuhandeid bännereid.
Kuid kerjamine on parem kui need mugavused, kui inimene veedab oma päevi Issanda mälestuseks mõtiskledes. ||112||
Kabeer, ma olen mööda maailma ringi rännanud, kandes trummi õlal.
Keegi ei kuulu kellelegi teisele; Olen seda vaadanud ja hoolikalt uurinud. ||113||
Pärlid on tee peal laiali; pime tuleb kaasa.
Ilma Universumi Isanda Valguseta läheb maailm neist lihtsalt mööda. ||114||
Mu pere on uppunud, oh Kabeer, minu poja Kamaali sünnist saadik.
Ta on loobunud Issanda üle mõtisklemisest, et tuua koju rikkust. ||115||
Kabeer, mine välja püha mehega kohtuma; ära võta kedagi teist endaga kaasa.
Ärge pöörake tagasi - jätkake. Mis saab, see tuleb. ||116||
Kabeer, ära seo end selle ketiga, mis seob kogu maailma.
Nagu sool kaob jahu, nii kaob ka teie kuldne keha. ||117||
Kabeer, hingeluik lendab minema ja keha maetakse, ja siiski teeb ta žeste.
Ka siis ei loobu lihtsurelik julmast silmapilgust. ||118||
Kabeer: oma silmadega ma näen Sind, Issand; oma kõrvadega kuulen Sinu nime.
Ma laulan oma keelega Sinu nime; Ma säilitan teie lootosjalad oma südames. ||119||
Kabeer, Tõelise Guru armuga on mind säästetud taevast ja põrgust.
Algusest lõpuni jään Issanda Lootosjalgade rõõmusse. ||120||
Kabeer, kuidas ma üldse kirjeldaksin Issanda Lootosjalgade rõõmu ulatust?
Ma ei suuda kirjeldada selle ülevat hiilgust; seda peab nägema, et hinnata. ||121||
Kabeer, kuidas kirjeldada seda, mida ma nägin? Keegi ei usu mu sõnu.
Issand on täpselt selline, nagu Ta on. Ma elan rõõmus ja laulan Tema hiilgavaid kiitusi. ||122||