Need, kes Sind kirjeldavad, jäävad Sinusse haaratuks. ||1||
Oo, mu suur Issand ja mõõtmatu sügavuse meister, sa oled oivalisuse ookean.
Keegi ei tea Sinu avaruse suurust. ||1||Paus||
Kõik mõtisklejad kohtusid koos ja harjutasid mõtisklemist;
kõik hindajad said kokku ja püüdsid Sind hinnata.
Teoloogid, mediteerijad ja õpetajate õpetajad
ei suutnud väljendada tükikestki teie suurust. ||2||
Kogu tõde, kõik rangused, kogu headus,
ja siddhade, täiuslike vaimsete jõududega olendite suurus
ilma sinuta pole keegi selliseid vaimseid jõude saavutanud.
Need on saadud Sinu Armu poolt; nende voolu ei saa blokeerida. ||3||
Mida saab abitu kõneleja teha?
Teie hüved on täis teie kiitust.
Ja see, kellele sa annad - miks ta peaks mõtlema mõnele muule?
Oo Nanak, Tõeline Issand on Kaunistaja. ||4||1||
Aasaa, Esimene Mehl:
Nime lauldes ma elan; unustades selle, ma suren.
Tõelist nime on nii raske laulda.
Kui keegi tunneb nälga tõelise nime järele,
siis see nälg hävitab ta valud. ||1||
Niisiis, kuidas ma saaksin Teda kunagi unustada, mu ema?
Tõeline on Meister ja Tõeline on Tema nimi. ||1||Paus||
Inimesed on väsinud püüdest hinnata tõelise nime suurust,
Kuid nad ei ole osanud sellest vähimatki hinnata.
Isegi kui nad kõik kokku tuleksid ja neid jutustaksid,
Sind ei muudetaks suuremaks ega väiksemaks. ||2||
Ta ei sure – leinamiseks pole põhjust.
Ta jätkab andmist, kuid Tema Varud pole kunagi ammendatud.
See hiilgav voorus on ainult Tema – keegi teine pole Tema sarnane;
Temasarnast pole kunagi olnud ega tule ka olema. ||3||
Nii suured kui sa ise oled, nii suured on ka sinu kingitused.
Sina oled see, kes lõi ka päeva ja öö.
Need, kes unustavad oma Issanda ja Õpetaja, on alatud ja põlastusväärsed.
Oo, Nanak, ilma Nimeta on inimesed armetud heidikud. ||4||2||
Aasaa, Esimene Mehl:
Kui kerjus uksel hüüab, kuuleb seda Peremees oma mõisas.
Ükskõik, kas Ta võtab ta vastu või tõukab ta eemale, on see Issanda ülevuse kingitus. ||1||
Tundke kõigis ära Issanda Valgus ja ärge arvestage sotsiaalset klassi või staatust; edaspidi pole maailmas klasse ega kaste. ||1||Paus||
Tema ise tegutseb ja Ta ise inspireerib meid tegutsema.
Ta ise arvestab meie kaebustega.
Kuna sina, looja Issand, oled tegija,
miks ma peaksin maailmale alluma? ||2||
Ise oled loonud ja ise annad.
Sina ise kõrvaldad kurja mõtlemise;
Guru armu tõttu jääd sa meie mõtetesse elama,
ja siis hajuvad valu ja pimedus seestpoolt. ||3||
Ta ise sisendab armastust Tõe vastu.
Teistele Tõde ei kingita.
Kui Ta kinkib selle kellelegi, ütleb Nanak, siis edaspidises maailmas ei kutsuta seda inimest vastutusele. ||4||3||
Aasaa, Esimene Mehl:
Südame tungid on nagu taldrikud ja pahkluukellad;
maailma trumm kostab rütmi.
Naarad tantsib Kali Yuga tumeda ajastu viisi järgi;
kuhu saavad tsölibaadid ja tõemehed oma jalad panna? ||1||
Nanak on ohver Naamile, Issanda Nimele.
Maailm on pime; meie Issand ja Meister on kõikenägev. ||1||Paus||
Jünger toitub Gurust;
armastusest leiva vastu tuleb ta oma koju elama.
Guru armu tõttu jääb Ta meeles püsima. ||3||