Üks Oankar, algenergia, realiseeriti jumaliku juhendaja armu kaudu
Tõelise Guru nimi on tõde, mida saab teada ainult gurmukhiks, Gurule orienteeritud.
Püha kogudus on ainus koht, kus sabad-brahm,
Tõeline õiglus sünnib ja piimast sõelutakse vesi.
Guru ees alistumine on kõige turvalisem varjupaik, kus teenitakse teenimise kaudu (teene).
Siin kuulatakse sõna täie tähelepanuga, lauldakse ja pannakse südamesse.
Olen ohver sellisele Gurule, kes austab alandlikke ja alatuid.
Guru sikhide kogudusse kogunevad kõigi varnade inimesed.
Gurmukhide tee on raske ja selle saladust ei saa mõista.
Isegi suhkruroo magusat mahla ei saa võrrelda kirtani naudinguga, hümnide meloodilise retsiteerimisega.
Siin saab otsija kõik neli eluideaali, st dharma, arth, kam ja moks.
Need, kes on sõna kasvatanud, on sulandunud Issandasse ja vabastanud end kõigist arvetest.
Nad näevad läbi kõigist ajastutest, kuid ei sea end teistest kõrgemale.
Kummardan igavese Issanda ees, kes omaenda armust näitab oma nähtamatut kuju (kõigis olendites).
Ta laseb löömata meloodia graatsiliselt siseneda viimistlemata mõistusesse ja täiustab seda.
Tema paneb pühakute seltsis jooma nektarit, mida muidu pole kerge seedida.
Need, kes on saanud täiusliku õpetused, jäävad tõele vankumatuks.
Tegelikult on gurmukhid kuningad, kuid nad jäävad maiast eemale.
Brahma, Visnu ja Mahesa ei saa näha Issandat (aga gurmukhidel on sama)
Visnu kehastus kümme korda ja kehtestas oma nimed.
Deemoneid hävitades suurendas ta konflikte.
Brahma luges mõtlikult ette neli veedat;
Kuid lõi universumi oma egost.
Tamasesse süvenenud Siva oli alati nördinud ja vihane.
Ainult gurudele orienteeritud gurmuhhid, kes vannuvad oma ego, jõuavad vabanemise ukseni.
Isegi olles askeet, Narad ainult rääkis (siit-sealt).
Olles tagarääkija, populariseeris ta end vaid märguandina.
Sanak jt. vihastas, kui Visnusse läinud uksehoidjad sisse ei lubanud.
Nad sundisid Visnu läbima kümme kehastust ja nii sai Visnu rahulik elu piinatud.
Sukdevi sünnitanud ema põhjustas tema kannatusi, kuna ta jäi kaheteistkümneks aastaks sünnitamata.
Ainult ülima rõõmu vilju maitsvad gurmukid on talumatut talunud (Issanda nimi).
Maa koondub alandlikuks (Issanda jalgadele).
Olles üks lootosejalgade rõõmuga, loobus see egost.
See on see jalgade tolm, mida ihaldavad kolm maailma.
Sellele lisandub kindlus ja kohusetundlikkus, rahulolu on kõige aluseks.
See, arvestades iga olendi eluviisi, pakub elatist kõigile.
Jumaliku tahte kohaselt käitub see nagu gurmukh.
Vesi on maa sees ja maa vees.
Vesi ei kõhkle madalale ja madalamale minemas; seda peetakse pigem puhtamaks.
Alla voolamiseks kannatab vesi gravitatsioonijõu põrutuse, kuid siiski meeldib sellele madalamale minna.
See imendub kõigisse ja naudib seda kõigiga.
Kord kokku saamine ei lähe laiali ja seetõttu on see Issanda õues vastuvõetav.
Pühendunud isikud (bhagatid) tuvastatakse nende teenimise kaudu (inimkonnale)
Maa peal olevatel puudel on pead allapoole suunatud.
Nad kannatavad ise kannatusi, kuid valavad maailmale õnne.
Isegi kividega viskamisel pakuvad nad puuvilju ja kustutavad meie nälja.
Nende vari on nii paks, et vaim (ja keha) naudib rahu.
Kui keegi lõikab, siis pakutakse end saagida.
Harvad on sellised inimesed nagu puu, kes võtavad vastu Issanda tahte.
Puudest tehakse maju ja sambaid.
Saagitud puust aitab paati teha.
Seejärel lisades sellele rauda (naelu), paneb see inimesed vee peal hõljuma.
Vaatamata lugematutele jõelainetele viib see inimesi üle.
Samamoodi praktiseerivad Guru sikhid Jumala armastuses ja kartuses Sõna.
Need panevad inimesi järgima ühtainsat Issandat ja vabastavad nad rände köidikutest.
Seesam purustatakse õlipressis ja annab õli.
Õli põleb lambis ja pimedus hajub.
Lambi tahm muutub tindiks ja sama õli jõuab tindipotti, mille abil kirjutatakse Guru Sõna.
Sõnu kuulates, kirjutades, õppides ja kirja saades tunnustatakse märkamatut Issandat.
Gurmukid, kaotades oma egotunde, praktiseerivad Sõna.
Teadmiste ja keskendumise kollüüriumi kasutamine sukeldub rahumeelsusse.
Kaevu seistes annavad nad piima ja ei poosita, et neid loetaks, st loomadel puudub ego.
Piim muudetakse kohupiimaks ja sellest tuleb või.
Nende sõnniku ja uriiniga krohvitakse maa kummardamiseks;
Kuid mitmekesiseid kaupu süües muudab inimene need jõledateks väljaheideteks, mis on mistahes otstarbeks kasutud.
Need, kes on kummardanud Issandat pühas koguduses, nende elu on õnnistatud ja edukas.
Ainult nemad saavad maapealse elu vilja.
Võttes vastu Issanda tahe, kannatab puuvill palju.
Olles läbi rulli puhastatud, kraasitakse.
Pärast selle kraasimist kedratakse selle lõng.
Seejärel räästas kuduja oma pilliroo abil selle riidesse.
Pesumees paneb selle riide oma keevasse pada ja peseb siis oja peal.
Rikkad ja kuningad ehivad kooslusi ühesuguseid riideid selga pannes.
Madder (Rubia munjista) väga hästi teades jahvatab end.
Selle iseloom on selline, et ta ei jäta kunagi riideid maha.
Samamoodi saab ka suhkruroo hooldus vabalt purustatud.
Selle magusus pakub nektari maitset jätmata.
See toodab jaggerit, suhkrut, siirupi melassi ja palju meeldivaid esemeid.
Samuti ei hoidu pühakud inimkonna teenimisest ja annavad kõigile õnne.
Rauda ahju pannes soojendatakse triikrauda.
Seejärel pannakse see alasile, kus see kannab haamri lööke.
Muutes selle selgeks nagu klaas, määratakse selle väärtus.
Vastu lihvimist kärbitakse selle osi, st sellest valmistatakse palju esemeid.
Nüüd jääb seda (või neid esemeid) saepuru vms sees hoides puhtaks saada.
Samamoodi puutuvad gurmukid oma ego kaotades silmitsi oma põhiloomusega.
Ilus puu sai ise raiutud ja rebekiks tehtud.
Noor kits kannatas enese tapmise pärast; see jagas oma liha lihasööjate vahel.
Selle sisikonnast tehti soolestik ning nahk kinnitati (trumlile) ja õmmeldi.
Nüüd tuuakse see pühasse kogudusse, kus sellel instrumendil meloodiat toodetakse.
See loob Shabadi kuuldes Raagi meloodia.
Igaüks, kes kummardab tõelist Gurut, Jumalat, sukeldub rahuolekusse.
Jumal lõi sandaalipuu ja hoidis seda metsas.
Tuul liigub ümber sandaali aga ei mõista märkamatut (puu olemust).
Tõde sandaalide kohta tuleb esiplaanile, kui see lõhnab kõiki oma lõhnaga.
Gurmukh ületab kõik kasti ja söömistabude erisused.
Ta joob pühas koguduses Issanda hirmu ja armastuse nektarit.
Gurmukh puutub silmitsi oma sisemise olemusega (sahaj subhai).
Guru õpetuse raames teenivad Guru sikhid (teisi).
Nad annavad kerjustele heategevuseks neli rikkust (char padarathi).
Nad laulavad nähtamatust Issandast, kes on kõigest väljaspool.
Nad joovad armastava andumuse suhkruroo mahla ja panevad ka teised seda nautima.
Miski nii minevikus kui ka tulevikus ei saa olla võrdne nende armastusega.
Keegi ei saa võistelda isegi ühe sammuga gurmukhide teel.
Pühale kogudusele vee toomine on võrdne Indrapurise lakkide kuningriigiga.
Maisi jahvatamine (püha koguduse jaoks) on midagi enamat kui taevaste müriaadide nauding.
Koguduse jaoks langari (tasuta köök) koldesse metsade korraldamine ja sinna panemine on võrdne rddhide, siddhide ja üheksa aardega.
Pühad isikud on vaeste eest hoolitsejad ja nende seltskonnas on alandlikkus (inimeste) südames.
Guru hümnide laulmine on löömata jäänud meloodia kehastus.
Kuivatatud grammiga sikhi toita on parem kui sadu tuhandeid põletusohvreid ja pidusööke.
Tema pesemine on parem kui palverännakukohtades kogunemiste külastamine.
Gurude sikhile hümnide kordamine on võrdne saja tuhande muu religioosse harjutusega.
Isegi Guru pilguheit hajutab kõik kahtlused ja kahetsused.
Selline mees jääb kohutavas maailmaookeanis vigastamata ega karda selle laineid.
Sellel, kes võtab omaks gurude religiooni (Gurmati), on kasu või kaotuse pärast minevik väljaspool rõõmu või leina piire.
Nagu seeme mulda paneb, annab see tuhat korda rohkem vilja.
Gurmuki suhu pandud toit paljuneb lõpmatult ja selle loendamine muutub võimatuks.
Maa annab sellesse külvatud seemne vilja;
Kuid seeme, mida see gurule orienteeritud inimestele pakkus, annab igasuguseid vilju.
Ilma külvata ei saaks keegi midagi süüa ega maa midagi toota;
Gurmukhi teenimise soov täidab kõik soovid.