Üks Oankar, algenergia, mis realiseeriti jumaliku juhendaja armu kaudu
Tõeline Guru (Jumal) on tõeline keiser; kõik muud maised liigid on võltsitud.
Tõeline Guru on isandate Issand; üheksa nathi (askeetlike jookide klasside liikmed ja juhid) on varjupaigata ja ilma ühegi peremeheta.
Tõeline Guru on tõeline annetaja; teised annetajad lihtsalt liiguvad Tema järel.
Tõeline Guru on looja ja teeb tundmatu kuulsaks, andes neile nime (naam).
Tõeline Guru on tõeline pankur; teiste rikaste inimeste omasid ei saa uskuda.
Tõeline Guru on tõeline arst; teised ise on vangistatud ümberrände valeorjusesse.
Ilma tõelise Guruta on nad kõik ilma suunava jõuta.
Tõeline Guru on see palverännakute keskus, mille varjupaigas on hindude kuuskümmend kaheksa palverännakute keskust.
Olles väljaspool duaalsusi, on tõeline Guru kõrgeim jumal ja teised jumalad pääsevad üle maailma ookeani ainult Teda teenides.
Tõeline Guru on see filosoofi kivi, kelle jalgade tolm kaunistab miljoneid filosoofi kive.
Tõeline Guru on see täiuslik soove täitev puu, mille üle mediteerivad miljonid soove täitvad puud.
Tõeline Guru on naudingute ookean jagab pärleid erinevate jutluste kujul.
Tõelise Guru jalad on see soov, mis täidab vapustavat kalliskivi (chintamani), mis muudab lugematuid kalliskive muredest vabaks.
Peale tõelise Guru (Jumala) on kõik muu duaalsus (mis paneb inimese minema rändetsüklisse).
Kaheksakümne neljast tuhandest liigist on inimelu parim.
Inimene vaatab oma silmadega ja kiidab oma keelega Jumalat.
Kõrvade järgi kuulab ta tähelepanelikult ja lõhnab armastavalt nina juures.
Kätega teenib ta elatist ja liigub jalgade jõul.
Selle liigi puhul on gurmukhi elu edukas, kuid kuidas on manmukhi, mõistusele orienteeritud mõtlemine? Manmukhi mõtlemine on kuri.
Manmukh, unustades Issanda, paneb oma lootused inimeste peale.
Tema keha on hullem kui loomadel ja kummitustel.
Manmukh, mõistusele orienteeritud, tõelise Guru-Issanda eemale jätmisest saab inimese ori.
Inimese asjaajajaks saades käib ta iga päev teda tervitamas.
Kõik kakskümmend neli tundi (kaheksa paharit) seisab ta oma peremehe ees, käed rüpes.
Und, nälga ja naudingut tal ei ole ning ta jääb nii hirmule, nagu oleks ta ohverdatud.
Läbi vihmade, külma, päikesevalguse, varju kogeb ta lugematuid kannatusi.
Lahinguväljal (elu) saab see sama inimene, pidades raudsädemeid ilutulestikuks, surmavalt haavata.
Ilma täiusliku Guru (varjualuseta) rändab ta läbi liigi.
Kuna paljud isandad (nathid) ei teeni Issandate Issandat (Jumalat), initsieerivad inimesi oma jüngriteks, kellest saavad gurud.
Nad lõhestavad kõrvad ja kannavad oma kehale tuhka, kannavad kerjakausse ja -keppe.
Ukselt uksele liikudes kerjavad nad süüa ja puhuvad oma singit, spetsiaalset sarvest valmistatud pilli.
Sivaratri messil kokku saades jagavad nad omavahel toitu ja tassi jooke.
Nad järgivad ühte kaheteistkümnest (joogi) sektist ja jätkavad liikumist neil kaheteistkümnel viisil, st rändavad edasi.
Ilma Guru sõnata ei vabane keegi ja kõik jooksevad siia-sinna nagu akrobaadid.
Nii jätkab pime surub ruloo kaevu.
Unustades tõelise annetaja, laiutavad inimesed kerjuste ees käed.
Bardid laulavad vaprate teoseid ning tunnustavad sõdalaste duelle ja vaenu.
Juuksurid laulavad ka kiidusõnu neile, kes on surnud kurja teed astudes ja kurja tegusid sooritades.
Kiidusõnade esitajad loevad valekuningatele luulet ja jätkavad valetamist.
Preestrid otsivad esmalt peavarju, kuid seejärel nõuavad leiba ja võid, st mässivad inimesi rituaalivõrgu hirmu.
Peas sulgi kandvate inimeste sektidesse kuuluvad inimesed löövad oma keha nugadega ja kerjavad poest poodi.
Kuid ilma täiusliku Guruta nutavad nad kõik kibedasti.
Oo mees, sa ei mäletanud loojat ja aktsepteerinud loodut oma loojana.
Naasesse või mehesse süvenedes olete loonud veelgi poja, pojapoja, isa ja vanaisa suhteid.
Tütred ja õed muutuvad uhkelt rõõmsaks või tüütuks ja nii on kõigi sugulaste puhul.
Kõik muud suhted nagu äia maja, ema maja, emapoolsete onude maja ja muud suguvõsa suhted on põlglikud.
Kui käitumine ja mõtted on tsiviliseeritud, pälvib see au ühiskonna kõrgete ees.
Kuid lõpuks, kui satub surmavõrku, ei pane ükski kaaslane inimest tähele.
Täiusliku Guru armust ilma jäädes hakkavad kõik inimesed surma kartma.
Kõik teised pankurid ja kauplejad peale lõpmatu tõelise Guru on valed.
Kaupmehed kauplevad tihedalt hobustega.
Juveliirid katsetavad juveele ning levitavad oma äri teemantide ja rubiinide kaudu.
Kullakaupmehed tegelevad kullaga ja sularahaga ning draperid riietega.
Põllumehed tegelevad põlluharimisega ja külvavad seemned pärast maha ja teevad sellest suured kuhjad.
Kogu selles äris käivad kasum, kahjum, õnn, ravi, kohtumine, lahkuminek käsikäes.
Ilma täiusliku Guruta pole siin maailmas midagi peale kannatuste.
Tõelist arsti tõelise Guru (Jumala) kujul pole kunagi teenitud; kuidas saaks siis arst, kes ise on haige, teiste haigusi eemaldada?
Need maised arstid, kes ise on haaratud ihast, vihast, ahnusest, armumisest, petavad inimesi ja võimendavad nende haigusi.
Nii jätkab nende vaevuste all kannatav inimene rändamist ja jääb täis kannatusi.
Ta eksib, tulles ja minnes, ega suuda enam üle maailma ookeani minna.
Lootused ja soovid tõmbavad tema meelt alati ligi ning kurjadest kalduvustest juhituna ei saavuta ta kunagi rahu.
Kuidas saaks manmukh tulekahju kustutada, pannes sellele õli?
Kes peale täiusliku Guru suudab vabastada inimese nendest orjustest?
Kui jätta kõrvale palverännakute keskus tõelise Guru (Jumala) kujul, lähevad inimesed kuuekümne kaheksasse pühasse kohta vanni.
Nagu kraana, hoiavad nad transis silmi kinni, kuid püüavad kinni väikestest olenditest, suruvad neile kõvasti kinni ja söövad ära.
Elevandi vannitatakse vees, kuid veest välja tulles laotab ta kehale taas tolmu.
Kolokünt ei upu vette ja isegi vannid paljudes palverännakute keskustes ei lase oma mürki välja.
Veesse pandud ja pestud kivi jääb kõvaks nagu enne ja vesi ei satu selle sisse.
Vaimule orienteeritud manmukhi illusioonid ja kahtlused ei lõpe kunagi ja ta eksleb alati kahtlustes.
Ilma täiusliku guruta ei saa keegi minna üle maailma ookeani.
Jättes kõrvale filosoofide kivi tõelise Guru kujul, jätkavad inimesed materiaalset filosoofikivi otsimist.
Tõeline Guru, kes suudab kaheksa metalli kullaks muuta, hoiab end tegelikult peidus ja teda ei märgata.
Mammonale orienteeritud inimene otsib teda metsadest ja pettub paljudes illusioonides.
Rikkuse puudutus mustab väljastpoolt ja sellest määrib ka mõistus.
Varanduse kättesaamine teeb siin avaliku karistuse ja surma isanda karistuse seal tema elukohas.
Mõttetu on mõistusele orienteeritud sünd; kui ta süveneb duaalsusesse, mängib ta valet täringut ja kaotab elumängu.
Illusiooni ei saa eemaldada ilma täiusliku guruta.
Soovide täitmise puult Guru näol lahkudes ihkavad inimesed saada traditsioonilise soove täitva puu (kalptaru/parijat) tooreid vilju.
Rändetsüklis hukkuvad miljonid parijatid koos taevadega.
Ihade kontrolli all olevad inimesed hukkuvad ja on hõivatud sellega, et naudivad kõike, mida Issand on kinkinud.
Heade tegude inimene püsib taevas tähtedena ja pärast vooruste tulemuste ammendamist saab jälle langevateks tähtedeks.
Rände kaudu saavad nad taas emaks ja isaks ning paljud sünnitavad lapsi.
Edasine pahede ja vooruste külvamine jääb naudingute ja kannatuste alla.
Ilma täiusliku Guruta ei saa Jumalat õnnelikuks teha.
Lahkudes Gurust, naudingu ookeanist, viskletakse üles-alla pettekujutelmade ja pettuste maailmaookeanis.
Maailmamere lainete löök ja ego tuli põletavad pidevalt sisemist mina.
Seotud ja pekstud surma ukse taga, saab surma sõnumitoojate jalahoope.
Võib-olla on keegi end nimetanud Kristuse või Moosese järgi, kuid siia maailma peavad kõik jääma mõneks päevaks.
Siin ei pea keegi end väiksemaks ja kõik on haaratud võidujooksust isekate eesmärkide nimel, et lõpuks šokeeritud olla.
Need, kes on guru kujul eksisteeriva naudinguookeani sukeldujad, jäävad õnnelikuks (vaimse distsipliini) töös.
Ilma tõelise Guruta on kõik alati tülis.
Traditsiooniline soove täitev vapustav pärl (chintamani) ei saa eemaldada ärevust, kui inimene ei suuda kasvatada Guru, chintamani.
Paljud lootused ja pettumused hirmutavad inimest päevast päeva ja soovide tuld see ei kustu.
Inimesed kannavad palju kulda, rikkust, rubiine ja pärleid.
Siidise rõiva kandmine hajub sandaalide jms lõhna ümber.
Inimene peab elevante, hobuseid, paleesid ja puuviljadega täis aedu.
Naudides naudingut pakkuvat voodit koos kaunite naistega, on ta jätkuvalt haaratud paljudest pettustest ja vaimustustest.
Need kõik on kütuseks tulle ja inimene veedab oma elu lootuste ja soovide kannatustes
Ta peab jõudma Yama (surmajumala) elukohta, kui ta jääb ilma täiuslikust Gurust.
Miljonid on palverännakute keskused ja nii ka jumalad, filosoofikivid ja kemikaalid.
Miljonid on chintamanis, soove täitvad puud ja lehmad, samuti on seal miljoneid nektareid.
Pärlitega ookeanid, imelised jõud ja imelised liigid on samuti palju.
Tellimusel olevaid materjale, puuvilju ja kauplusi on samuti miljoneid.
Pankurid, keisrid, nathid ja suured kehastused on samuti lugematu arv.
Kui annetatud heategevusorganisatsioone ei saa hinnata, kuidas saab kirjeldada annetamise ulatust.
Kogu see loodu on ohver sellele loojale Issandale.
Juveele omavad kõik, kuid juveliir on haruldane, kes ehteid katsetab.
Kõik kuulavad meloodiat ja rütmi, kuid harvad saavad aru Sõna teadvuse müsteeriumist,
Guru sikhid on pärlid, mis on koguduse kujul pärja külge kinnitatud.
Ainult tema teadvus on sulandunud Sõnasse, kelle meeleteemant jääb tükeldatuks Sõna teemandiga, Guruga.
Tõsiasi, et transtsendentaalne Brahm on prefekt Brahm ja Guru on Jumal, tuvastab ainult gurmukh, Gurule orienteeritud gurmukh.
Vaid gurmukid sisenevad sisemiste teadmiste elupaika, et saavutada naudingu vilju ja ainult nemad tunnevad armastuse karika naudingut ja panevad seda tundma ka teised.
Siis saavad Guru ja jünger identseks.
Inimelu on hindamatu ja sündides saab inimene püha koguduse seltskonna.
Mõlemad silmad on hindamatud, kes näevad tõelist Guru ja keskenduvad Gurule, jäävad Temasse sukeldatud.
Hindamatu on ka otsmik, mis jääb Guru jalgade varju, ehib end Guru tolmuga.
Ka keel ja kõrvad on hindamatu väärtusega, millest hoolikas Sõna mõistmine ja kuulamine paneb ka teised inimesed mõistma ja kuulama.
Samuti on hindamatu väärtusega käed ja jalad, mis liiguvad gurmukiks saamise teel ja teenivad.
Hindamatu on gurmukhi süda, kus asub Guru õpetus.
Igaüks, kes saab selliste gurmukhidega võrdseks, on Issanda õukonnas austatud.
Ema verest ja isa spermast loodi inimkeha ja Issand tegi selle imelise saavutuse.
Seda inimkeha hoiti emaka süvendis. Siis imbus sellesse elu ja selle suursugusus sai veelgi suuremaks.
Sellele kingiti suu, silmad, nina, kõrvad, käed, hambad, juuksed jne.
Inimesele anti nägemine, kõne, kuulamisjõud ja teadvus Sõnas sulandumiseks. Tema kõrvadele, silmadele, keelele ja nahale loodi vorm, rõõm, lõhn jne.
Andes parima (inimese) perekonna ja sündides selles, andis Issand jumal kuju ühele ja kõigile elunditele.
Imikueas valab ema piima suhu ja paneb (lapse) roojama.
Suureks saades, jättes ta (mees) kõrvale looja-Isandi, süveneb ta oma loomingust.
Ilma täiusliku Guruta sukeldub inimene Maya võrku.
Loomad ja kummitused, kelle kohta öeldakse, et neil pole tarkust, on paremad kui mõistusele orienteeritud manmukh.
Isegi tark olles muutub mees lolliks ja vaatab meeste poole (et täita oma isekaid eesmärke).
Loom loomadest ja lind lindudest ei küsi kunagi midagi.
Kaheksakümne nelja lakhi eluliigi hulgas on inimelu parim.
Omades isegi parimat mõistust, kõnet ja tegusid, jätkab inimene rändamist elu ja surma ookeanis.
Olenemata sellest, kas tegemist on kuninga või rahvaga, isegi head inimesed kardavad (lahkuda) naudingute ees.
Koer, isegi kui troonib, lakub oma põhiolemuse kohaselt pimeduse saabudes jahuveskit.
Ilma täiusliku Guruta peab jääma emaüsasse, st ränne ei lõpe kunagi.
Metsad on täis taimestikku, kuid ilma sandlipuuta ei esine seal sandaalilõhna.
Mineraale leidub kogu mäel, kuid ilma filosoofiakivita need kullaks ei muutu.
Ükski neljast varnast ja kuue filosoofia teadlastest ei saa (tõeliseks) sadhuks ilma pühakuteta.
Guru õpetustest laetud gurmukhid mõistavad pühakute seltskonna tähtsust.
Siis, kui nad häälestavad teadvust Sõnale, joodavad nad armastava andumuse nektari tassi.
Vaimse teadvustamise (turiya) kõrgeimale astmele jõudev ja peenekoeliseks muutuv meel stabiliseerub Issanda armastuses.
Gurmukhid, kes vaatavad nähtamatut Issandat, saavad selle naudingu vilju.
Gumukhid tunnevad rõõmu pühakute seltskonnast. Nad jäävad maya suhtes ükskõikseks, kuigi nad selles elavad.
Lootosena, mis jääb vette ja hoiab oma pilgu siiski suunatud päikese poole, hoiavad gurmukid oma teadvust alati Issandale häälestatud.
Sandlipuu jääb madudest läbi põimunud, kuid siiski levitab see jahedat ja rahutoovat lõhna kõikjal.
Maailmas elavad gurmuhhid liiguvad koos pühakute seltskonnaga, kes hoiavad teadvust Sõnale häälestununa.
Jooga ja bhog (naudingu) tehnikat vallutades saavad nad elus vabanenud, tabamatuks ja hävimatuks.
Kuna transtsendaalne Brahm on täiuslik Brahm, pole ka Guru, kes on ükskõikne lootuste ja soovide suhtes, midagi muud kui Jumal.
(Guru kaudu) saab (maailmale) teatavaks see kirjeldamatu lugu ja Issanda ilmutamatu valgus.