Üks Oankar, algenergia, realiseeriti jumaliku juhendaja armu kaudu
Nii surmav mürk kui ka nektar aeti ookeanist välja.
Mürki võttes üks sureb, teist võttes (nektari) inimene muutub surematuks.
Mürk elab mao suus ja sinipasknääri (madude sööja) poolt puretud ehe on teadaolevalt elu andev nektar.
Varese kiremine ei meeldi, kuid ööbiku häält armastavad kõik.
Kurja rääkija ei meeldi, kuid armsakeelelisi kiidetakse kõikjal maailmas.
Kurjad ja head inimesed elavad samas maailmas, kuid neid eristavad heatahtlikud ja väärastunud tegevused.
Oleme siin paljastanud eeliste ja puuduste positsiooni.
Päikesevalgusega on kõik kolm maailma nähtavad, kuid pime ja öökull ei näe päikest.
Emane punakas kariloom armastab päikest ning kallimaga kohtudes räägivad ja kuulavad nad üksteise armastuslugu.
Kõigi teiste lindude jaoks on öö pime (ja nad magavad), kuid punakas karja mõistus ei saa selles pimeduses puhata (ta meel on alati päikesega häälestatud).
Arukas naine tunneb oma mehe ära isegi siis, kui näeb tema varju vees,
aga rumal lõvi, nähes oma varju kaevus, hüppab sinna sisse ja sureb ning süüdistab siis oma silmi.
Uurija avastab ülaltoodud kirjelduse tähtsuse, kuid vaidlustaja on eksiteel
Ja loodab saada emaselt elevandilt lehmapiima (mis tegelikult on võimatu).
Sajaanikuul lähevad metsad roheliseks, kuid liivapiirkonna metsik taim akk ja kaameli okas närbuvad.
Chaitri kuul õitseb taimestik, kuid lehtedeta kart (metsik kappar) jääb täiesti inspiratsioonita.
Kõik puud saavad vilju täis, kuid siidpuuvillapuu jääb viljatuks.
Sandaalipuit muudab kogu taimestiku lõhnavaks, kuid bambus ei saa sellest mingit mõju ning see nutab ja ohkab.
Isegi ookeanis olles jääb kont tühjaks ja nutab kibedasti puhumisel.
Kraana vaatab isegi Gangese kaldal mõtisklevat, nagu kerjus korjab kalad ja sööb need ära.
Eraldumine heast seltskonnast toob inimesele silmuse.
Hea mõistus leiab, et kõik on maailmas head. Härrasmees peab kõiki leebeteks.
Kui keegi on ise halb, on kogu maailm tema jaoks halb ja kõik on halb tema arvel. Lord Krsna aitas
Pindays, sest neis oli suur pühendumuse ja moraalitunne.
Kaurayde südames oli vaen ja nad arvutasid alati asjade varju.
Kaks printsi läksid välja otsima head ja kurja inimest, kuid nende vaated olid erinevad.
Ükski neist ei olnud Yudhistharile halb ja Duryodhan ei leidnud ühtegi head inimest.
Mis iganes (magus või mõru) potis on, on teada, kui see tila kaudu välja tuleb.
Suni perekonnas sündinud ta (Dharrnaraj) kaunistas õigluse jagaja istet.
Ta on üks, kuid looming tunneb teda kahe nime all – Dharmaraj ja Yama.
Inimesed näevad teda jumalakartliku ja õiglasena Dharmaraji näol, aga kurja patustajana Yama.
Ta peksab ka kurjategijat, kuid räägib armsalt usklikuga.
Vaenlane suhtub temasse vaenu ja sõbralikud inimesed teavad teda kui armastavat inimest.
Patt ja teene, õnnistus ja needus, taevast ja põrgut tuntakse ja teostatakse vastavalt inimese enda tunnetele (armastuse ja vaenu kohta).
Peegel peegeldab varju vastavalt sellele eelnevale objektile.
(Vannu = värv. Ronda = nutt. Serekhai = suurepärane)
Puhtas peeglis näevad kõik oma õiget kuju.
Hele jume peegeldub selles heledana ja mustana ning konkreetselt mustana.
Naerv inimene leiab, et tema nägu naerab ja nutab selles nagu nutt.
Kuue erinevat ilmet kandvad filosoofia järgijad näevad selles, kuid peegel jääb neile kõigile eraldatuks.
Duaalsustunne on kuri intellekt, mis on vaenu, vastuseisu ja viha teine nimi.
Guru tarkuse vagad järgijad jäävad alati puhtaks ja egalitaarseks.
Vastasel juhul ei eristata head ja halba inimest.
Kui poeg õhtul loojub, säravad pimedas öös tähed.
Rikkad inimesed magavad oma kodudes, kuid vargad liiguvad ringi, et toime panna vargusi.
Mõned valvurid jäävad ärkvel ja karjuvad, et teisi hoiatada.
Need ärganud tunnimehed ajavad magavad inimesed ärkvele ja nii püüavad nad kinni vargad ja hulkurid.
Need, kes jäävad ärkvel, kaitsevad oma kodu, kuid maja rüüstatakse nendelt, kes magavad.
Rikkad mehed vargaid (võimudele) üle andes naasevad õnnelikult koju, kuid kaelast kinni püütud vargad pekstakse õõnsaks.
Nii kurjad kui ka väärikad tegutsevad selles maailmas.
Kevadhooajal õitsevad mangod ja akk saab õisi täis ka liivapiirkonna kibe metsik taim.
Akki kaun ei saa mangot toota ja viljatu akk ei saa kasvada mangopuul.
Mangopuul istuv ööbik on must ja akk-tirtsu täpiline või roheline.
Mõistus on lind ja erinevate seltskondade tulemuste erinevuse tõttu saab ta selle puu vilja, mille peal ta ise istub.
Mõistus kardab püha kogudust ja Guru tarkust, kuid ei karda kurja seltskonda ja kurja mõistust, st ei taha minna heasse seltskonda ja tunneb huvi kurja seltskonna vastu.
Väidetavalt on Jumal pühakute vastu armastav ja langenute vabastaja.
Ta on päästnud palju langenud inimesi ja ainult tema saab aru, kes on Tema poolt vastu võetud.
Kui isegi Pfitana (naissoost deemon) vabanes, ei tähenda see, et kellegi mürgitamine oleks hea tegu.
Gariika (prostituut) vabastati, kuid võõrasse majja ei tohi siseneda ja tüli kutsuda.
Kuna Valmlici sai õnni, ei tohiks maanteeröövi omaks võtta.
Väidetavalt on ka üks linnupüüdja vabanenud, kuid teistel ei tohiks püüniseid kasutades jalast kinni haarata.
Kui lihunik Sadhana pääses üle (maailmaookeani), ei tohiks me ennast teisi tappes kahjustada.
Laev läbib nii rauast kui ka kullast, kuid nende vormid ja värvid ei ole siiski samad.
Tegelikult on sellistest lootustest elamine halb elustiil.
Palmilt kukkumise üleelamine ei tähenda, et peaks puu otsa ronima, et sealt alla kukkuda.
Isegi kui inimest ei tapeta mahajäetud kohtades ja viisidel, pole inimtühjadel kohtadel liikumine ohutu.
Inimene võib ellu jääda ka siis, kui vaevleb hammustada, isegi siis, kui nõmme püüdmine on lõppkokkuvõttes kahjulik.
Jõehoovuse poolt uhutud, kui keegi sealt üksi välja tuleb, on ka siis ilma parveta jõkke sisenemisel suurem uppumisvõimalus.
Kõikide kalduvustega inimesed teavad väga hästi, et Jumal on langenute vabastaja.
Guru (Gurmat) ettekirjutus on armastav andumus ja kurja mõistusega inimesed ei saa Issanda õukonnas peavarju.
Elus tehtud teod on lõpuks ainsad kaaslased.
Kuna küüslaugu ja muskuse lõhn on erinev, pole ka kuld ja raud samad.
Klaaskristall ei ole võrdne teemandiga ja ka suhkruroog ja õõnes pilliroog ei ole samad.
Punane ja must seeme (rata) ei võrdu juveeliga ja klaas ei saa müüa smaragdi hinnaga.
Kuri intellekt on keeris, kuid Guru (gurmat) tarkus on heade tegude laev, mis võtab üle.
Kuri inimene mõistetakse alati hukka ja heale inimesele kiidavad kõik.
Gurmukhide kaudu saab tõde ilmseks ja seega kõigile teada, kuid manmukhides surutakse ja peidetakse sama tõde.
Nagu katkisest potist, pole sellest kasu.
Paljud mehed valmistavad relvi ja müüvad need maha ning paljud puhastavad raudrüüd.
Lahingus tekitavad relvad haavu ja soomusrüüd kaitsevad, kui mõlema armee sõdalased ikka ja jälle kokku põrkavad.
Katmata jäänud on haavatud, kuid soomust kandnud on terved ja terved.
Ka vibuvalmistajad tunnevad uhkust oma eriliste vibude üle.
Selles maailmas eksisteerib kahte tüüpi assotsiatsioone, üks sadhudest ja teine õelatest ning nendega kohtudes saadakse erinevaid tulemusi.
Seetõttu jääb inimene oma hea ja halva käitumise tõttu oma naudingutesse või kannatustesse neelduma.
Head ja halvad saavad vastavalt kuulsust ja kurikuulsust.
Tõde, rahulolu, kaastunne, dharma, rikkus ja muud parimad asjad saavutatakse pühas koguduses.
Ühendus õelatega suurendab iha, viha, ahnust, armumist ja ego.
Hea või halb nimi teenitakse vastavalt heade või halbade tegude eest.
Rohtu ja õlikooke süües annab lehm piima ja vasikate poegimine suurendab karja.
Piima juues oksendab madu mürki ja sööb ära oma järglased.
Seos sadhude ja kurjadega tekitab pattu ja meirit, kurbusi ja naudinguid.
Täidis sisendab heatahtlikkust või kurja kalduvusi.
Andes kõigile puudele lõhna, muudab sandlipuu need lõhnavaks.
Bambuste hõõrdumisel (teisest küljest) põleb bambus ise ja põletab kogu (bambuste) pere.
Närbunud vutt ei jää mitte ainult vahele, vaid paneb ka kogu pere lõksu.
Kaheksa mägedes leiduvat metalli muudetakse filosoofikivi abil kullaks.
Prostituutide juurde minejad teenivad peale nakkushaiguste ka patte.
Haiguse all kannatajad tulevad arsti juurde ja tema, kes annab ravimeid, ravib neid.
Ettevõtte olemuse tõttu muutub inimene heaks või halvaks.
Madderi olemus on õrn; see talub kuumust, kuid värvib teised kiire värviga.
Suhkruroog purustatakse esmalt purustis ja seejärel pannakse katlas tulele, kus söögisoodat pannes suurendab see veelgi magusust.
Kolotsünt isegi nektariga niisutatuna ei jäta oma kibedust välja.
Aateline inimene ei võta oma südames puudusi ja teeb kurjategijale head.
Kuid kurjategija ei võta oma südames voorusi, vaid teeb kurja heatahtlikule.
Mida külvab, seda lõikab.
Nagu vee ja kiviga ikka, on asjad vastavalt oma olemusele head või halvad.
Õilsas süda ei kanna vaenu ja armastus ei püsi kurjas südames.
Õilsa ei unusta kunagi talle tehtud head, kurjategija aga vaenu.
Mõlemad jätavad lõpuks oma soovid täitumata, sest kuri tahab ikkagi kurja teha ja üllas tahab jätkata heatahtlikkust.
Aadlik ei saa teha kurja, kuid üllas ei tohiks oodata kurjalt inimeselt õilsust.
See on sadade inimeste tarkuse olemus ja vastavalt sellele olen selgitanud ümberringi moes olevaid mõtteid.
Heatahtlikkus võidakse (mõnikord) tasuda kurjuse näol.
Kuulatud lugude põhjal olen kirjeldanud asjade hetkeseisu.
Paha ja üllas mees läks rännakule. Aadlikul oli leib ja kurjal vesi kaasas.
Olles õilsa loomuga, laotas hea inimene leiba süüa.
Kurjad mõtlejad tegid oma kurjuse (ja sõid ta leiva ära) tutt ei pakkunud talle vett.
Aadlik sai oma õilsuse vilja (ja vabanes), kuid kuri inimene pidi selle eluöö veetma nuttes ja hädaldades.
See kõiketeadev Issand on tõsi ja ka Tema õiglus on tõsi.
Olen ohver Loojale ja Tema loodule (sest sama Issanda kahe lapse olemus on erinev).
Kurjus ja üllas on siin maailmas olemas ja kes iganes siia tuli, peab ühel päeval surema.
Julgetest inimestest, nagu Ravan ja Ram, said ka sõdade põhjustajad ja tegijad.
Võimsat ajastut kontrollides ehk aega vallutades võttis Ravan oma südames kurjuse (ja varastas Sita).
Ram oli puhas inimene ja tema dharma (vastutustunde) tõttu hõljusid isegi kivid ookeanis.
Kurjuse tõttu läks Ravan minema (tapi) häbimärgiga varastada võõrast naist.
Ramayan (Raami lugu) on alati kindel (inimeste meelest) ja igaüks, kes otsib varjupaika (selles), läheb üle (maailmaookeani).
Dharmale alluvad inimesed teenivad maailmas au ja need, kes võtavad ette kurje seiklusi, saavad kuulsuse.
Golden Lanka oli suur kindlus ja ookean selle ümber oli nagu suur vallikraav.
Ravanil oli üks lakk poeg, üks ja veerand pojapoeg ja vennad nagu Kumbhkaran ja Mahiravari.
Õhk puhastas tema paleed, samas kui Indr kandis läbi vihmade talle vett.
Tuli oli tema kokk ja päike ja kuu lambipõletid.
Tema tohutu hobuste, elevantide, vankrite ja jalaväelaste armee, mis koosnes paljudest khuhantidest (akeauhauts, üks aksauhani on tuntud 21870 elevandi, 21870 vankri, 65610 hobuse ja 109350 jalaväelasena koosneva segaväena) oli selline suur vägi, mille võimsus ja suursõdur ei ole
Ta (Ravan) oli teeninud Mahadevit (Siva) ja tänu sellele olid kõik jumalad ja deemonid tema varjualuses.
Kuid kuri intellekt ja teod tõid talle kurikuulsuse.
Mingil põhjusel, Issand, võttis kõigi põhjuste põhjus Ramchandri kuju.
Võttes vastu oma kasuema korraldusi, läks ta pagulusse ja teenis ülevust.
Vaeste vastu kaastundlik ja uhkete hävitaja Ram kustutas Pars'u Rami jõu ja uhkuse.
Hoiatust teenides sai Laksamanist yati, kõigi kirgede ja Sitsi alistaja, kellel olid ka kõik sati voorused, jäi Ramile täielikult pühenduma ja teenis teda.
Ramayan levis kaugele ja laiale kui lugu Ram-Rajy, voorusliku kuningriigi loomisest.
Ram oli vabastanud kogu maailma. Nende jaoks on surm tõde, kes on püha kogudusse tulles täitnud oma elukohustuse.
Heatahtlikkus on Guru täiuslik õpetus.