Üks Oankar, algenergia, realiseeriti jumaliku juhendaja armu kaudu
Peaksite mõistma täiuslikku tõelist Gurut, kes on loonud (loomise) suursugususe ümber.
Täielike püha kogudus on täiuslik ja see täiuslik on lugenud täiuslikku mantrat.
Täiuslik on loonud täieliku armastuse Issanda vastu ja määranud gurmukhi eluviisi.
Täiuslikkuse nägemine on täiuslik ja seesama täiuslik on pannud kuulma täiuslikku sõna.
Ka tema istub täiuslik ja ka troon on täiuslik.
Püha kogudus on tõe elupaik ja ta on pühendunu vastu lahke, ta on pühendunute valduses.
Guru on oma puhtast armastusest sikhide vastu pannud nad mõistma Issanda tõelist olemust, tõelist nime ja teadmisi tootvat meditatsiooni.
Guru on jüngri eluteele uputanud.
Kõik pädev Jumal ise on kõigi tõhus ja ka materiaalne põhjus, kuid Ta teeb kõike vastavalt püha koguduse tahtele.
Selle kinkija varud on täis, kuid ta annab vastavalt püha koguduse soovidele.
See transtsendentaalne Brahm, olles Guru, haarab püha koguduse Sõnasse, sabad.
Tema pilku ei saa yajnat esitades, maiustusi pakkudes, joogat, keskendumist, rituaalset kummardamist ja pesemist.
Püha koguduse liikmed hoiavad Guruga isa-poja suhteid,
ja mida iganes ta süüa annab ja selga panna, seda nad söövad ja kannavad.
Jumal jääb maias eraldatuks.
Ambrosiaalsel hommikutunnil tõustes suplevad sikhid jões.
Suunates oma mõtted läbi sügava keskendumise mõõtmatusse Jumalasse, mäletavad nad Gurut, Jumalat Japut (Ji) lugedes.
Täielikult aktiveerituna lähevad nad pühakute kogudusega liituma.
Süvenedes sabadi meenutamisse ja armastamisse, mida nad laulavad ja kuulavad Guru hümne.
Neile meeldib veeta aega meditatsioonis, jumalateenistuses ja jumalakartuses ning nad teenivad nätsu tema tähtpäevi pidades.
Nad laulavad õhtuti Sodarit ja suhtlevad üksteisega südamest.
Pärast Sohilat lugenud ja öösel palvet jagavad nad püha toitu (prasad).
Nii maitsevad gurmukid hea meelega õnne vilju.
Oankari Lord lõi vormid ühe resonantsiga.
Õhku, vett, tuld, taevast ja maad Ta elas (oma järjekorras) ilma igasuguse toetuseta.
Tema igas trihhoomis on miljoneid universumit.
Ta, transtsendentaalne Brahm, on täielik (sees ja väljaspool), kättesaamatu, hoomamatu, mõistmatu ja lõpmatu.
Ta jääb armastava andumuse kontrolli alla ja olles pühendunute vastu lahke, loob.
Ta on peen seeme, mis võtab kuju suurest loomispuust.
Viljad sisaldavad seemneid ja siis ühest seemnest tekib miljoneid vilju.
Gurmukhide magus vili on Issanda armastus ja Guru sikhid armastavad tõelist Gurut.
Pühas koguduses, tõe asupaigas, elab kõrgeim vormitu Issand.
Gurmukhid vabanevad armastava pühendumise kaudu.
Guru sõna on õhk, Guru ja imeline isand on lugenud sõna Guru.
Inimese isa on vesi, mis allapoole voolates õpetab alandlikkust.
Maa, mis on salliv nagu ema, on ema ja kõigi olendite edasine alus.
Päev ja öö on õed, kes hoiavad lapsetarkusega inimesi maailma näidendites hõivatud.
Gurmukhi elu on tähendusrikas, sest ta on pühas koguduses kaotanud oma egoismi.
Elus vabanenuna käitub ta maailmas oskusega tulla välja transnigratsiooni tsüklist.
Gurmukhide ema on guru ja isa tarkus, rahulolu, mille kaudu nad pääsevad.
Kannatlikkus ja kohusetunne on nende vennad ning meditatsioon, karskus, tagasihoidlikkus on pojad.
Guru ja jünger on võrdsuses teineteisesse hajutatud ja mõlemad on täiusliku Ülima Issanda käepikendus.
Raving mõistis ülimat naudingut, mida nad on pannud ka teised sama mõistma.
Külaline teise inimese majas jääb paljude ootuste seas muretuks.
Ka lootos keskendub vees päikesele ja jääb veest mõjutamata.
Niisamuti kohtuvad Guru ja jünger pühas koguduses sõna (sabad) ja meditatiivse (surati) kaudu.
Nelja varna inimesed, saades Guru järgijateks, elavad püha koguduse kaudu tõe elupaigas.
Nagu beetlilehe ühevärviline mahl, heidavad nad oma isiksust ja kõik on värvitud oma ühevärviliseks.
Kõik kuus filosoofiat ja kaksteist joogisekti ihkavad eemale jäädes (kuid ei saa seda staatust oma uhkuse tõttu).
On näidatud, et kuuel aastaajal, kaheteistkümnel kuul on üks päike ja üks kuu,
Aga gurmukid on päikese ja kuu omavahel kokku sulatanud ehk sattva ja radžas gunade piirid lammutanud.
Olles ületanud Siva-sakti rnaya, ravivad nad kõige kõrgemat.
Nende alandlikkus paneb maailma nende jalge ette langema.
Pidades Guru jutlust järjekorraks, jälgivad nad, et kood on põrm.
Nad alistuvad Guru jalge ette ja määrivad tema jalgade tolmu oma pähe.
Häirides saatuse petlikud kirjutised, loovad nad erilist armastust hoomamatu Jumala vastu.
Müriaadid päikest ja kuud ei jõua oma särani.
Kustutades ego endast, sukelduvad nad püha koguduse püha paaki.
Püha kogudus on täiusliku Brahmi elukoht ja nad (gurmukhid) hoiavad oma meelt (Issanda) lootosjalgadest läbi imbunud.
Neist saab must mesilane ja nad elavad (püha Issanda) naudingute kroonlehtedes.
Õnnistatud on pilguheit ja guru seltskond, sest kõigis kuues filosoofias kujutab ainult üks Jumalat üksi.
Valgustunud inimene tuvastab Guru õpetused isegi ilmalikes asjades
Kuna ta (sikh) on naiseks üks naine, on ta pidulik ja peab iga teise naist oma tütreks või õeks.
Teise mehe vara ihaldamine on keelatud (sikhile), nagu moslemile on sea ja hindule lehm.
Sikh, kes on majaperemees, loobub tonsuurist, pühast niidist (Janeau) jne ja jätab need maha nagu kõhuõõne väljaheited.
Guru sikh aktsepteerib transtsendentaalset Issandat ainsa kõrgemate teadmiste ja meditatsiooni kaudu.
Selliste inimeste koguduses võib iga keha muutuda nii autentseks kui ka auväärseks.
Kuigi lehmad on erinevat tooni, on nende piim sama (valge) värvi.
Taimestikus on erinevaid puid, kuid kas tuli on erinevat värvi?
Paljud näevad juveele, kuid juveliir on haruldane inimene.
Kui teiste teemantidega põimitud teemant läheb juveelide seltskonda, läheb teemant nagu Guru Sõnaga läbi põimunud meeleteemant püha koguduse nööri.
Teadlikud inimesed saavad Guru ambrosiaalse pilguga õnnistuse ja neil pole siis mingit soovi.
Nende keha ja nägemus muutuvad jumalikuks ning nende iga jäse peegeldab täiusliku Brahmi jumalikku valgust.
Nende suhted tõelise Guruga luuakse püha koguduse kaudu.
Gurmukh, kes sukeldub oma meditatsioonivõimet Sõnasse, kuulab Sõna üksi isegi viie helitüübi kaudu (mis on loodud paljude instrumentide kaudu).
Pidades ragasid ja nadasid ainult meediumiks, arutleb ja deklameerib Gurmukh armastusega.
Kõrgeima reaalsuse tundmise meloodiat mõistavad ainult gurmuhhid.
Sikhid mõtisklevad sõnastamatu sõnade üle ning hoiduvad kiitusest ja süüdistamisest.
Lubades Guru juhistel oma südamesse siseneda, räägivad nad viisakalt ja lohutavad seega üksteist.
Sikhide voorusi ei saa varjata. Nagu mees võib melassi peita, aga sipelgad avastavad selle.
Nii nagu suhkruroog annab veskis pressimisel mahla, peab sikh kannatama teistele teeneid tehes.
Nagu must mesilane, alistuvad nad Guru lootosjalgade ees ja naudivad mahla ning jäävad õnnelikuks.
Nad lähevad kaugemale ira, pingala ja susumna trivenitest ning stabiliseeruvad iseendas.
Nad deklameerivad ja panevad teisi lugema sohami ja hansi retsitatsioone (jap) läbi hingamise, meele ja elujõu.
Surati vorm on imeliselt lõhnav ja vaimustav.
Gurmukid sumbuvad rahulikult Guru jalgade naudinguookeani.
Kui nad naudingu-vilja kujul saavad ülimat rõõmu, väljuvad nad keha ja kehatuse kütketest ning saavutavad kõrgeima positsiooni.
Sellised gurmukid näevad pühas koguduses nähtamatut Issandat.
Väärt on sikhi käed, kes teevad pühas koguduses guru tööd.
Kes ammutavad vett, lehvitavad sangat, jahvatavad jahu, pesevad Guru jalgu ja joovad sellest vett;
Kes kopeerivad Guru hümne ja mängivad pühade seltsis taldrikuid, mirdangi, väikest trummi ja rebeki.
Väärt on käed, mis kummardavad, aitavad kummardada ja kallistavad venda sikhi;
Kes teenivad elatist ausalt ja heldelt, eelistavad teisi.
Kiitust väärivad sellise sikhi käed, kes Guruga kontakti saades muutub ükskõikseks maiste materjalide suhtes ega vaata võõra naise või vara peale;
Kes armastab teist sikhi ja võtab omaks Jumala armastuse, pühendumise ja hirmu;
Ta kustutab oma ego ega kinnita ennast.
Õnnistatud on sikhide jalad, kes käivad Guru teel;
Kes lähevad Gurudwara juurde ja istuvad pühas koguduses;
Kes otsivad üles Guru sikhid ja kiirustavad neile teene tegema.
Väärt on siidide jalad, kes ei lähe duaalsuse teele ja rikkuse omamine jäävad selle suhtes ükskõikseks.
Vähesed on inimesed, kes järgivad Kõrgeima Ülemjuhataja korraldusi, avaldavad Talle austust ja pääsevad seeläbi oma köidikutest;
Kes võtavad omaks harjumuse mööda guru sikhide ringi liikuda ja nende jalge ette kukkuda.
Guru sikhid tunnevad sellistest naudingutest rõõmu.
Sikhide valgustatud meel joob ja seedib Issanda armastuse talumatut tassi.
Brahmi teadmistega relvastatud mediteerivad nad transtsendentaalset Brahmi.
Ühendades oma teadvuse Sõna-sabad, loevad nad ette kirjeldamatut lugu Sõna-Gurust.
Nad on pädevad nägema mineviku, oleviku ja tuleviku arusaamatut tempot.
Rõõmuvilja petta, saavad gurmukid ja Jumala armuga, olles pühendunute vastu lahked, petavad nad pigem kurja kalduvust.
Nad töötavad paadina maailmameres ja sõidavad üle miljonite inimestega, kes järgivad ühte gurmukhi, gurule orienteeritud inimest.
Altruistlikud sikhid ilmuvad alati naeratades.
Väidetavalt on maod sandaalipuu ümber keerdunud (kuid puud ei mõjuta nende mürk).
Tarkade kivi on kivide seas olemas, kuid ei osutu tavaliseks kiviks.
Juveele hoidev madu tiirutab ka tavaliste madude seas.
Tiigi lainetest korjavad luiged söögiks vaid pärleid ja kalliskive.
Kuna lootos jääb vette määrimata, on samasugune positsioon ka majaperemehel sikhil.
Ta, kes elab kõigi ümberkaudsete lootuste ja ihade keskel, omandab elus ja elus (õnnelikult) vabanemise oskuse.
Kuidas saaks püha kogudust kiita.
Vormitu Issand on võtnud tõelise Guru, õnnistatud kuju.
Õnnelik on guru sikh, kes guru õpetust kuulates on otsinud peavarju Guru-jalgade käest.
Õnnistatud on gurmukhide tee, mida mööda minnakse läbi püha koguduse.
Blest on tõelise Guru jalad ja sellel peal on ka õnn, mis puhkab Guru jalgadel.
Pilguheit tõelisele Gurule on hea ja õnnistatud on ka Guru sikh, kes on tulnud gurut nägema.
Guru armastab õnnelikult sikhide pühendunud tundeid.
Guru tarkus hävitab duaalsuse.
Õnnistatud on hetk, vilkuv aeg, tund, kuupäev, päev (mille jooksul sa mäletad Issandat).
Päev, öö, kaks nädalat, kuud, aastaaeg ja aasta on soodsad, kui mõistus püüab tõusta (jumalikkuse poole).
Õnnistatud on abhijit nakstra, mis inspireerib iha, viha ja ego tagasi lükkama.
See aeg on õnn, kus (Jumala üle mõtiskledes) saab kuuekümne kaheksas palverändurite keskuses ja Prayagrajis püha supluse vilju.
Guru (Gurudwara) ukseni jõudes haarab meel lootosejalgade (Guru) rõõmu.
Guru õpetusi omaks võttes saavutatakse kartmatuse ja täieliku (Issanda) armastusse neeldumise seisund.
Sukeldades teadvuse sabadi (sõna) läbi püha koguduse ja sellesse, kajab (pühendunu) iga liige (vankumatu) Issanda (vankumatu) värvi läige.
Guru sikhid on habrast hingelõngast valmistanud juveelipärja (ja kasutavad seda täielikult ära).
Sikhi viisakas keel toob esile selle, mida ta oma peas ja südames mõtleb.
Sikh näeb Jumalat kõikjal oma silmaga ja see on võrdne joogi meditatsiooniga.
Kui sikh kuulab tähelepanelikult või ise laulab Jumala sõna, on see võrdne viie ekstaatilise heliga joogi ajus.
Sikhi kätega elatise teenimine on võrdne (hindude) kummardamise ja kummardamisega.
Kui gurmukh kõnnib gurut vaatama, on see võrdne ülipüha ümberminekuga.
Kui gurule orienteeritud inimene sööb ja riietub, võrdub see hindude ohverdamise ja ohverdamisega.
Kui gurmukh magab, võrdub see joogi transiga ja gunnukh ei tõmba oma mõtteid keskendumisobjektilt (Guru Jumalalt).
Majaperemees on elus vabanenud; ta ei karda maailmamere laineid ja hirm ei tungi tema südamesse.
Ta läheb kaugemale õnnistuste ja needuste piirkonnast ega ütle neid välja.
See, et tõeline Guru on kehastunud tõde ja on meditatsiooni aluseks, on hästi teada (gurmukh).
Satnam, Karta Purakh on gurmukhi poolt aktsepteeritud põhivalemina, muli mantr.
Ta peab lootosejalgade magusat mahla põhiliseks, jagab armastuse rõõmu ülima vastu.
Ta siseneb sõnateadvuse sukeldumisse Guru ja püha koguduse kaudu.
Gurmukhi tee on väljaspool mõistust ja kõnet ning ta astub sellele vastavalt Guru tarkusele ja oma vankumatule tahtele.
Kes suudaks kirjeldada tähendamissõna (gurmukhi) tähtsust, sest see on väljaspool Vedasid ja Katebaseid (neli semiidi religiooni püha raamatut).
Seda teed saab tuvastada ainult piiride ületamise ja maailma kõrgete ja madalate asjadega seotud ärevuse üle.
Ojast või tiigist vee saamiseks lastakse dhingali (varras, mille ühes otsas on ämber ja mille keskel on vee võtmiseks toetuspunkt) kaelast kinni võttes alla, st alandatakse jõuga ega lähe sealt alla. oma.
Öökull ei ole rahul päikese või tšakavi nägemisega; punakas sheldrake, kuu.
Siidpuuvillane (simbali) puu ei anna vilja ja bambus kasvab sandaalide lähedal, kuid ei ole seeläbi lõhnastatud.
Piima juua antud madu ei lahku oma mürgist ja ka kolotsündi kibedus ei kao.
Puuk klammerdub lehma udara külge, kuid joob piima asemel verd.
Kõik need puudused, mis mul on, ja kui keegi mulle teene teeb, siis tagastan selle soovimatu tunnusega.
Küüslaugul ei saa kunagi olla muskuse lõhna.