Üks Oankaar, ürgenergia, realiseeriti jumaliku juhendaja armu kaudu
(Satiguru=Guru Nanak. Siranda=looja. Vasanda=asula. Dohi=palve.
Tõeline Guru on tõeline keiser ja Ta on keisrite keisri looja.
Ta istub tõe troonil ja elab pühas koguduses, tõe asupaigas.
Tõde on Tema märk ja tõde, mida Ta ütleb, ja Tema käsk on ümberlükkamatu.
See, kelle Sõna on tõsi ja kelle aare on tõsi, on saavutatav Guru sõna kujul.
Tema pühendumus on tõsi, Tema ladu on tõsi ja Talle meeldib armastus ja kiitus.
Ka gurmukhide tee on tõsi, nende loosung on tõde ja nende kuningriik on samuti tõe kuningriik.
Sellel teel kõndija, kes ületab maailma, läheb kohtuma Issandaga.
Guru peaks olema tuntud kui Kõrgeim Jumal, sest ainult see tõeline olend on võtnud tõelise (Issanda) nime.
Vormitu Issand on teinud oma mina tuntuks Ekaiikari, ühe piiritu Olendi kujul.
Ekankast tekkis Oankar, Sõna vibratsioon, mida hakati nimetama maailmaks, täis nimesid ja vorme.
Ühest Issandast tuli välja kolm jumalat (Brahma-, Visnu ja Mahes'a), kes arvasid end veel (kõrgeima Olendi) kümne kehastuse hulka.
Tervitan seda ürgset Olendit, kes näeb neid kõiki, kuid on ise nähtamatu.
Müütiline madu (Sesanag) loeb ja mäletab Teda läbi Tema lugematute nimede, kuid isegi siis ei tea midagi Tema lõplikust ulatusest.
Gurmukhid armastavad sama Issanda tõelist nime.
Jumal on stabiliseerinud maa ja taeva eraldi ning selle jõu tõttu on Teda tuntud kui loojat.
Ta on asetanud maa vette ja ilma rekvisiitideta taeva stabiilsesse asendisse.
Pannes kütust tuld Ta on loonud päikese ja kuu, mis paistavad päeval ja öösel.
Tehes kuus hooaega ja kaksteist kuud Ta on võtnud spordialaks neli kaevandust ja neli kõnet.
Inimelu on haruldane ja kes iganes on leidnud täiusliku kummi, selle elu on saanud õnnistatud.
Kohtumine püha koguduse mehega on haaratud tasakaalust.
Tõeline Guru on tõeliselt heatahtlik, kuna ta on kinkinud meile inimelu.
Suu, silmad, nina, kõrvad Ta lõi ja on andnud jalad, et inimene saaks ringi liikuda.
Jutlustades armastavat andumust, on tõeline Guru andnud inimestele vankumatuse Issanda meelespidamisel, pesemisel ja armastusel.
Ambrosiaalsetel tundidel kohustuvad gurmukid inspireerima ennast ja teisi suplema ja Guru mantrat lugema.
Õhtul Arati ja Sohildi retsiteerimise juhendamisel on tõeline Guru inspireerinud inimesi jääma eraldatuks isegi keset mayat.
Guru on õpetanud inimesi rääkima leebelt, käituma alandlikult ja mitte laskma end märgata isegi pärast teistele midagi andmist.
Nii on tõeline Guru pannud kõik neli eluideaali (dharma, arch, Wm ja moks) endale järgima.
Tõelist Gurut nimetatakse suureks ja ka suure au on suur.
Oankar on võtnud maailma kuju ja miljonid eluvoolud ei saanud Tema suursugususest teada.
Üks Issand tungib katkematult läbi kogu universumi ja pakub elatist kõigile olenditele.
See Issand on koondanud oma igasse trihhoomi miljoneid universumeid.
Kuidas saab seletada Tema avarust ja kellelt tuleks küsida, kus Ta elab.
Mitte keegi ei pääse Tema juurde; kõik jutt Temast on kuulujuttude põhjal.
See Jumal on saanud ilmseks tõelise Guru kujul.
Guru pilguheit on meditatsiooni aluseks, sest Guru on Brahm ja seda teavad harvad.
Tõelise Guru jalgu, kõigi naudingute juurt, tuleks kummardada ja alles siis saavutatakse nauding.
Tõelise guru juhised on põhivalem (mantra), mille jumaldamise üksmeelse pühendumusega võtab ette haruldane.
Vabanemise aluseks on Guru arm ja vabanemise saavutatakse elus üksi pühas koguduses.
Ennast märgates, et keegi ei suuda Issandat saavutada, ja isegi ego heitmine, kui haruldane Teda kohtab.
See, kes hävitab oma ego, on tegelikult Issand ise; ta tunneb kõiki oma vormina ja kõik aktsepteerivad teda oma vormina.
Nii saab Guru kujul olev isik jüngriks ja jünger muudetakse Guruks.
Satyugis kannatas kogu riik isegi ühe inimese kurjade tegude tõttu.
Tretayugis pani ühe sooritatud kurjus kogu linna kannatama ja dvaparis kannatas kogu pere.
Lihtne on kaliyugi õiglus; siin ainult see lõikab, kes külvab.
Ülejäänud kolmes yugis teeniti ja koguti tegevuse vili, kuid kaliyugis saadakse dharma vilja kohe.
Midagi* juhtub alles pärast kaliyugis midagi tegemist, kuid isegi mõte dharmast annab selles õnneliku vilja.
Guru tarkuse ja armastava andumuse üle mõtisklevad gurmukid külvavad seemne maasse, tõe tõelisesse elupaika.
Nad saavad oma praktikas ja eesmärgis hakkama.
Satyugis oli tõde, tretas ja dvaparis kummardamine ja askeetdistsipliin moes.
Gurmukhid lähevad kaliyugis üle maailma ookeani, korrates Issanda nime.
Dharmal oli satyugis neli jalga, kuid tretas jäi dharma neljas jalg halvatuks.
Dvaparis säilis vaid kaks jalga dharmat ja kaliyugis seisab dharma ainult ühel jalal, et läbida kannatused.
Pidades Issandat jõuetute tugevuseks, hakkas see (dharma) palvetama vabanemise eest Issanda armu läbi.
Täiusliku kummina ilmutav Issand lõi tõelise kindluse ja dharma elupaiga.
Tema ise on (loomise) väli ja ise selle kaitsja.
Nad ei karda kedagi, kes on kalliks pidanud Issanda armastust, ja need, kes ei karda Issandat, kardavad Issanda õues.
Kuna ta hoiab pead kõrgel, on tuli kuum ja kuna vesi voolab alla, on see külm.
Täidetud kann upub ega tee häält ning tühi ei lähe mitte ainult ujuma, vaid pigem teeb ka häält (samamoodi on egoist ja egotu, teine armastavas andumuses neelduv vabaneb ja esimene viskab edasi
Vilju täis mangopuu kummardub alandlikult maha, kuid kibedaid vilju täis riitsinuspuu ei kummarda kunagi alandlikult.
Mõttelind muudkui lendab ja vastavalt oma olemusele korjab vilju.
Õigluse skaalal kaalutakse kerget ja rasket (ning eristatakse head ja halba).
See, kes ootab siin võitu, kaotab Issanda õues ja samamoodi võidab siin kaotaja.
Kõik kummardavad tema jalge ette. Isik kukub esmalt (Guru) jalge ette ja seejärel paneb kõik tema jalge ette kukkuma.
Issanda käsk on tõsi, Tema kiri on tõsi ja tõelisest eesmärgist lähtudes on Ta loonud oma spordiala.
Kõik põhjused on looja kontrolli all, kuid Ta aktsepteerib iga haruldase pühendunu tegusid.
Pühendunu, kes on armastanud Issanda tahet, ei palu kelleltki midagi.
Nüüd armastab Issand ka pühendunu palveid vastu võtta, sest Tema olemus on pühendunu kaitse.
Pühendunud, kes hoiavad oma teadvust pühas koguduses Sõnas, teavad hästi, et Looja Issand on kõigi põhjuste igavene põhjus.
Pühendunud nagu süütu laps jääb maailmast eraldatuks ning hoiab end vabana õnnistuste ja needuste pettekujutlustest.
Ta saab vilja vastavalt oma kõrbele.
Tasakaalus olev puu teeb head isegi kurjategijale.
Puulõikaja istub sama varju all ja mõtleb sellele heatahtlikule kurja.
See annab kiviheitjatele puuvilju ja lõikajatele paadi, et need üle saada.
Isikud, kes on kummile vastu, ei saa vilja ja teenijad saavad lõpmatut tasu.
Selles maailmas on tuntud iga haruldane gurmukh, kes teenib Issanda teenijate teenijaid.
Teist päeva kuud tervitavad kõik ja ka rõõmustav ookean viskab oma laineid tema poole.
0 Issand! kogu maailm saab tema omaks, kes on sinu oma.
Suhkruroo olemus on imeline: sünnib pea alla.
Kõigepealt eemaldatakse selle nahk ja see lõigatakse tükkideks.
Seejärel purustatakse see suhkruroo purustajas; selle kena keedetakse pajas ja bagasse põletatakse kütusena.
Püsib nii rõõmudes kui kannatustes ja pärast keetmist kutsutakse maailma est.
Saavutades naudinguvilja, nagu gurmukh, saab sellest jaggery, suhkru ja kristallsuhkru baas.
Surm pärast armastuse tassi näppimist on sarnane suhkruroo eluga, mis pärast purustamist muutub elavaks.
Gurmukhide ütlused on hindamatud nagu juveelid.
Guru on nii mõõtmatu ookean, et sellesse neelduvad miljonid jõed.
Igal jõel on miljoneid palverännakute keskusi ja igas ojas tõstab loodus miljoneid laineid.
Selles Guru-ookeanis liigub kalade kujul ringi lugematu arv juveele ja kõik neli ideaali (dharma, arth, kam ja moks).
Kõik need asjad ei võrdu isegi ühe Guru-ookeani lainega (ühe lausega).
Tema väe ulatuse saladus on tundmatu.
Armastuse tassi talumatut tilka võib hellitada iga haruldane gurmukh.
Guru ise näeb seda märkamatut Issandat, kes pole teistele nähtav.
Paljud veedasid lugenud brahmad ja kuningriike valitsevad indrid väsisid.
Mahadev muutumas erakuks ja Visnu, kes eeldas kümmet kehastust, rändas siia-sinna.
Siddid, nathid, joogide pealikud, jumalad ja jumalannad ei saanud teada selle Issanda saladust.
Askeedid, inimesed, kes lähevad palverännakute keskustesse, pidustused ja paljud satis, et Teda tunda, kannatavad oma keha kaudu.
Ka Sesanag koos kõigi muusikaliste taktidega mäletab ja kiidab Teda.
Selles maailmas on õnnelikud ainult gurmukid, kes ühendavad oma teadvuse Sõnaga, kogunevad pühasse kogudusse.
Ainult gurmukhid, saage näost näkku selle märkamatu Issandaga ja saavutage naudingu vili.
Puu pea (juur) jääb allapoole ja seal on see koormatud lillede ja viljadega.
Vett tuntakse puhtana, kuna see voolab allapoole.
Pea on kõrgemal ja jalad madalamal, kuid isegi siis kummardub pea gurmukhi jalgadele.
Madalaim on maa, mis kannab kogu maailma ja selles sisalduva rikkuse koormat.
See maa ja see koht on õnnis, kuhu gurud, sikhid ja ..tema pühad oma jalad panevad.
Seda, et pühakute jalgade tolm on kõrgeim, räägivad isegi veedad.
Iga õnnelik saavutab jalgade tolmu.
Täiuslik tõeline Guru on tuntud tema majesteetlikul kujul.
Täiuslik on täiusliku Guru õiglus, millele ei saa midagi lisada ega vähendada.
Täiusliku Guru tarkus on täiuslik ja ta teeb otsuse ilma teistelt nõu küsimata.
Täiusliku mantra on täiuslik ja tema käsku ei saa vältida.
Püha kogudusega liitudes täituvad kõik soovid, kohtutakse täiusliku Guruga.
Kõiki arvutusi ületades on Guru roninud auredelil, et jõuda oma pööningule.
Täiuslikuks saades on ta sulandunud selle täiusliku Issandaga.
Sivaratri laata tähistavad siddhid ja teised karskuse tegijad ärkvel püsides.
Mahadev on erak ja Brahma on haaratud lootose istme rõõmust.
Ka see joogi Gorakh on ärkvel, kelle õpetaja Machhendr oli hoidnud ilusat liignaist.
Tõeline Guru on ärkvel ja tema pühas koguduses ambrosiaalsetel tundidel äratab ka teised (armumise unest).
Pühas koguduses keskenduvad theji-v-d iseendale ja jäävad tabamata sõna armastavasse rõõmusse.
Tervitan esmast isikut, Gurut, kelle armastus ja kiindumus hoomamatusse Issandasse on alati värske.
Jüngrist saab pühendunult Guru ja Gurust jünger.
Brahma Visnu ja Mahesra kõik kolm on vastavalt õigluse loojad, alalhoidjad ja jagajad.
Kõigi nelja varna majaomanikud sõltuvad kastist-gotra päritolust ja maiast.
Inimesed sooritavad silmakirjalikke rituaale, teeseldes, et järgivad kuue šastra kuut filosoofiat.
Samamoodi liiguvad ringi kümnenimelised sannyasis ja oma kaksteist sekti loovad joogid.
Nad kõik eksivad kümnes suunas ja kaksteist sekti kerjavad söödavat ja mittesöödavat.
Kõigi nelja varna gursikhid loevad ühiselt ette ja kuulavad pühas koguduses löömata jäänud meloodiat.
Gurmukh, kes läheb kaugemale kõigist varnadest, järgib ncimi filosoofiat ja tema jaoks loodud vaimse naudingu teed.
Tõde on alati tõsi ja vale on täiesti vale.
Tõeline Guru on vooruste ladu, kes oma heatahtlikkusest õnnistab isegi õelaid.
Tõeline Guru on täiuslik arst, kes ravib kõiki viit kroonilist haigust.
Guru on naudingute ookean, kes neelab õnnelikult endasse kannatajad.
Täiuslik Guru on eemal vaenust ja Ta vabastab isegi laimajad, kadedad ja usust taganejad.
Täiuslik Guru on kartmatu, kes hajutab alati hirmu rände ja surmajumala Yama ees.
Tõeline Guru on see valgustunud inimene, kes päästab võhiklikud lollid ja isegi tundmatud.
Tõeline Guru on tuntud kui selline juht, kes käest kinni püüdes viib pimeda ka üle (maailmaookeani).
Ma olen ohver sellele tõelisele Gurule, kes on alandlike uhkus
Tõeline Guru on selline filosoofi kivi, kelle puudutusega räbu muutub kullaks.
Tõeline Guru on see sandlipuu, mis muudab iga asja lõhnavaks ja miljon korda väärtuslikumaks.
Tõeline Guru on see soove täitev puu, mis muudab puuvillase siidipuu vilja täis.
Tõeline Guru on see Manasarovar, hinduistliku mütoloogia püha järv, mis muudab varesed luikedeks, kes joovad vee ja piima segust lõigatud piima.
Guru on see püha jõgi, mis teeb loomad ja vaimud teadlikuks ja osavaks.
Tõeline Guru vabastab köidikutest ja muudab eraldunud inimesed elus vabaks.
Gurule orienteeritud indiviidi kõikuv meel muutub vankumatuks ja täis enesekindlust.
Aruteludes hindas ta (Guru Nanak Dev) siddhi matemaatikat ja jumalate kehastusi.
Baburi mehed tulid Baba Nanaki juurde ja viimane pani nad alandlikult kummardama.
Guru Nanak kohtus ka keisritega ning naudingutest ja loobumisest eemaldudes sooritas ta imelise vägiteo.
Vaimse ja ajaliku maailma iseseisev kuningas (Guru Nanak) liikus maailmas ringi.
Loodus esitas maskeraadi, mille ta loojaks saades lõi (uus eluviis – sikhism).
Ta paneb paljud kohtuma, eraldab teisi ja ühendab neid, kes olid juba ammu lahus.
Pühas koguduses korraldab ta pilguheit nähtamatule Issandale.
Tõeline Guru on täiuslik pankur ja kolm maailma on tema reisivad müügimehed.
Tal on lõputute juveelide aare armastava andumuse näol.
Oma aias hoiab ta miljoneid soove täitvaid puid ja tuhandeid soove täitvate lehmade karju.
Tal on teenijateks miljonid laksamtid ja palju filosoofiakivide mägesid.
Tema õukonnas puistavad miljonid indrid, kellel on miljoneid nektareid.
Seal on miljoneid lampe nagu päikesed ja kuud ning temaga on kaasas ka hunnik imelisi jõude.
Tõeline Guru on jaganud kõik need varud nende vahel, kes armastavad tõde ja on armastavasse andumusse haaratud.
Tõeline Guru, kes ise on Issand, armastab oma pühendunuid (sügavalt).
Pärast ookeani kloppimist võeti neliteist juveeli välja ja jagati (jumalate ja deemonite vahel).
Visnu sai kätte kalliskivi, Laksami; soovide täitmine puu-parijat, merikarp, vibu nimega sarang. .
Soovide täituvad lehmanümfid, Air5vat elevant kinnitati lndri troonile ehk anti talle.
Mahadev jõi surmavat mürki ja kaunistas oma otsaesise poolkuu.
Päike sai hobuse ning veini ja amriti tühjendasid jumalad ja deemonid ühiselt.
Dhanvantrt tegeles varem arstiga, kuid madu Taksak nõelas ja tema tarkus läks ümber.
Guru õpetuste ookeanis on lugematu arv hindamatuid juveele.
Sikhi tõeline armastus on ainult Guru vastu.
Varasemad gurud arvasid, et juhiste andmiseks ja inimestele jutlustamiseks tuleb istuda ühes kohas, mida tuntakse dharamshala nime all, kuid see Guru (Hargobind) jääb mässu ühe koha juurde.
Varasemad keisrid külastasid Guru maja, kuid kuningas on selle guru kindlusesse interneerinud.
Pilguheitma tulev sarigat ei leia teda paleest (kuna üldiselt pole ta kättesaadav). Ta ei karda kedagi ega karda kedagi, kuid ta on alati liikvel.
Varem istmel istunud gurud juhendasid inimesi rahul olema, kuid see guru kasvatab koeri ja käib jahil.
Gurud kuulasid varem Gurbanit, kuid see Guru ei loe ette ega kuula (regulaarselt) hümni.
Ta ei hoia enda juures oma järelteenijaid ja pigem hoiab lähedust õelate ja kadedate inimestega (Guru oli hoidnud Painde Khani läheduses).
Kuid tõde ei varjata kunagi ja seepärast hõljub sikhide mõistus Guru lootosjalgadel nagu ahne mustmesilane.
Guru Hargobding on kandnud väljakannatamatut ega ole ennast ilmsiks teinud.
Põllupõllu ümber hoitakse põõsaid tarana ja aia ümber akaatsia. puud (selle ohutuse huvides) istutatakse.
Sandlipuu põimuvad maod ja varanduse turvalisuse huvides kasutatakse lukku ning koer jääb ka ärkvel.
Teadaolevalt elavad okkad lillede läheduses ja rahutu rahvahulga sekka jäävad ka üks-kaks tarka paigale.
Kuna ehe jääb musta kobra pähe, jääb filosoofikivi kividega ümbritsetuks.
Juveelide vanikus mõlemal küljel hoitakse juveelklaasi selle kaitseks ja elevant jääb niidiga seotuks vrd armastus.
Jumal Kṛṣṇa armastuse eest pühendunute vastu läheb Viduri koju, kui ta on näljane, ja viimane pakub talle ube, rohelist lehtköögivilja.
Guru lootosjalgadest mustaks mesilaseks saav guru sikh peaks saama pühas koguduses õnne.
Ta peaks lisaks teadma, et Issanda armastuse karikas saadakse väga raskelt
Maailma seitsmest merest sügavamal on vaimne maailmaookean, mida tuntakse Manasarovari nime all
Millel pole kai, paadimeest ega lõppu ega seotust.
Selle ületamiseks pole alust ega parve; ei praam pole kedagi lohutada.
Sinna ei pääse keegi peale luikede, kes sealt pärleid korjavad.
Tõeline Guru mängib oma näidendit ja asustab mahajäetud kohti.
Mõnikord peidab Ta end nagu kuu amavas (ei kuuööd) või kala vees.
Need, kes on oma egole surnud, neelavad end igaveses transis ainult Guru päritolus.
Gursikh on nagu kalade perekond, kes elus või surnud ei unusta kunagi vett.
Sarnaselt koiperekonnale pole näha midagi peale lambi leegi.
Nagu vesi ja lootos armastavad teineteist ja jutte räägitakse armastusest musta mesilase ja lootose vahel;
Vihmalinnuna svati nakstr vihmapiisaga on küljes hirved muusikaga ja ööbik mangoviljadega;
Luikede jaoks on Manasarovar juveelide kaevandus;
Emane reddy sheldrake armastab päikest; Kiidetakse India punajalg-partdi armastust kuu vastu;
Nagu tark, aktsepteerib ka guru sikh, kes on kõrgetasemelise luige (paramhanide) järglane, tõelist gurut kui tasakaalupaaki.
Ja nagu veelind läheb silmitsi maailmamerega (ja läheb üle märjana).
Kilpkonn haub oma munad veest välja ja nende jälgimine kasvatab neid üles.
Ema mälestuse toel hakkab haigurlinnu poeg taevas lendama.
Veelindude poega kasvatab kana, kuid lõpuks läheb ta kohtuma oma emaga (veelind).
Ööbiku järglasi kasvatab emane vares, kuid lõpuks läheb veri verega kokku.
Siva ja Sakti (maya) illusioonides ringi liikudes kohtuvad emane punakas karvakas ja india punajalgne nurmkana lõpuks ka oma armastatutega.
Tähtedest on päike ja kuu tajutavad kuue aastaaja ja kaheteistkümne kuu jooksul.
Nagu must mesilane on liiliate ja lootoste seas õnnelik,
Gurmukidel on hea meel tõde tajuda ja naudingute vilju saavutada.
Olles aadlisuguvõsast, kohtub filosoofikivi kõigi metallidega (ja muudab need kullaks).
Sandaali olemus on lõhnav ja see muudab kõik viljatud ja ka viljakad puud lõhnavaks.
Ganges koosneb paljudest lisajõgedest, kuid Gangesega kohtudes muutuvad need kõik Gangeseks.
Koka väide, et ta on olnud kuninga piimaandja, meeldib kuningale
Ja ka Koka, olles söönud kuningliku perekonna soola, hõljub kuninga ümber, et teda teenida.
Tõeline Guru on kõrgetasemeliste luikede suguvõsast ja ka Guru sikhid peavad kinni luigeperekonna traditsioonist.
Mõlemad järgivad oma esivanemate näidatud teed.
Vaatamata sellele, et ööpimeduses säravad taevas miljonid tähed, pole asjad nähtavad isegi siis, kui neid läheduses hoida.
Teisest küljest ei saa nende vari isegi päikese käes pilvede all muutuda päevast ööks.
Isegi kui guru sooritab mingi võltsi, ei teki kahtlusi sikhide meeles.
Kõigil kuuel aastaajal püsib taevas sama päike, kuid öökull seda ei näe.
Kuid lootos õitseb nii päikesevalguses kui ka kuuvalgel ööl ja must mesilane hakkab selle ümber hõljuma (sest nad armastavad lootost, mitte päikest ega kuud).
Vaatamata guru sikhide maya (st Siva ja Sakti) loodud illusoorsetele nähtustele, tulge ambrosiaalsetel tundidel püha kogudusega liituma.
Sinna jõudes puudutavad nad ühe ja kõige hea ja parema jalgu.
Ajutine kuningas sureb pärast kuningriigi loovutamist oma pojale.
Ta kehtestab oma võimu üle maailma ja kõik tema sõdurid kuuletuvad talle.
Mošees käsib ta oma nimel palveid pidada ja tema eest tunnistavad mullid (islami usuliste ordude vaimulikud isikud).
Rahapajast tuleb välja tema nimel olev münt ja tema käsul tehakse kõik õigused ja valed.
Ta kontrollib riigi vara ja rikkust ning istub troonil, kellestki hoolimata. (Siiski) Guru Maja traditsioon on see, et järgitakse varasemate gurude näidatud kõrget teed.
Selles traditsioonis aplodeeritakse ainult ühele ürgsele Issandale; rahapaja (püha kogudus) on siin üks;
Jutlus (Mini) on üks ja tõeline troon (vaimne iste) on samuti üks siin.
Issanda õiglus on selline, et selle naudinguvilja annab gurmukhidele kõrgeim Issand.
Kui keegi oma uhkuses seisab kuninga vastu, tapetakse ta
Ja teda pätt-tuleks pidades pole kirst ega haud talle kättesaadavad.
Väljaspool rahapajat kaotab võltsmünte münte oma elu (sest tabamisel karistatakse teda).
Ka valekäskude andja nutab pisarsilmi tabamisel.
Lõvi teesklev šaakal võib esineda komandörina, kuid ei suuda oma tõelist ulgumist varjata (ja tabatakse).
Samamoodi pannakse kinnipüüdmisel aste tagumikku ja tolm visatakse talle pähe. Ta peseb end pisarates.
Nii jõuab duaalsusest haaratud mees valesse kohta.
Sirichand (Guru Nanaki vanem poeg) tähistab lapsepõlvest saati, kes on ehitanud Guru Nanaki mälestussamba.
Laksami Dasi poeg Dharam chand (Guru Nanaki teine poeg) näitas samuti oma egoismi.
Guru Angadi üks poeg Dasu pandi istuma Gurushipi istmele ja teine poeg Data õppis samuti istuma siddh-asendis ehk mõlemad Guru Angad Devi pojad olid teesklejad Gurud ja kolmanda Guru Amar Dasi ajal proovisid nad oma kõige parem
Mohan (Guru Amar Dasi poeg) kannatas ja Mohart (teine poeg) elas kõrges majas ja hakkasid inimesed teenindama.
Prithichind (Guru Ram Dasi poeg) tuli välja kui moonutav kaabakas ja oma viltuse loomust kasutades levitas oma vaimuhaigust laiali.
Mahidev (teine Guru Ram Dasi poeg) oli egoist, kes samuti eksiti.
Nad kõik olid nagu bambused, kes elasid sandaalide – Guru – lähedal, kuid ei saanud lõhnavaks.
Baia Nanaki liin kasvas ning armastus Guru ja jüngrite vahel arenes edasi.
Guru Angad tuli Guru Nanaki jäsemest ja jünger hakkas Gurusse ja jüngri Gurusse kiinduma.
Guru Ahgadist tuli välja Amar Das, kes võeti vastu Guru pärast Guru Angad Dev.
Guru Amar Dasist tuli Guru Ram Das, kes Guru teenimise kaudu sukeldus Guru endasse.
Guru Ram Dasist tekkis Guru Arjan Dev, justkui ambrosiaalpuust oleks toodetud ambroosiat.
Seejärel sündis Guru Arjan Devist Guru Hargobind, kes samuti kuulutas ja levitas sõnumit ürgsest Issandast.
Päike on alati tajutav; seda ei saa keegi varjata.
Ühest helist lõi Oankar kogu loomingu.
Tema loomissport on mõõtmatu. Pole kedagi, kes saaks mõõtu võtta.
Kirjeldus on kirjutatud iga olendi otsaesisele; valgus, suursugusus ja tegu on kõik tänu Tema armule.
Tema kiri on märkamatu; ka kirjanik ja Tema sisemus on nähtamatud.
Erinevad muusikad, toonid ja rütmid söösid kunagi, kuid isegi siis ei saa Onkaarit korralikult sereneerida.
Miine, kõnesid, olendite nimesid ja kohti on lõputu ja loendamatud.
Tema üks heli on väljaspool kõiki piire; kui ulatuslik see looja on, ei saa seletada.
See tõeline Guru, vormitu Issand on olemas ja saadaval pühas koguduses (üksi)