Üks Oankar, ürgenergia, realiseeriti jumaliku juhendaja armu kaudu
Vaar Neli
Vormideks muutuv Oankar lõi õhu, vee ja tule.
Seejärel eraldas ta maa ja taeva, ja heitis nende vahele kaks päikese ja kuu leeki.
Elu nelja kaevanduse edasine loomine Ta lõi kaheksakümmend neli lakki liike ja nende loomakesi.
Igas liigis sünnib lugematu arv olendeid.
Nende kõigi seas on inimsünd haruldane. Just selles Sündis tuleks end vabastada, alistudes Guru ees.
Tuleb minna pühasse kogudusse; teadvus tuleks sulanduda Guru sõnasse ja kasvatades ainult armastavat pühendumist, tuleb järgida Guru näidatud teed.
Altruistiks saades saab mees Guru armastatuks.
Maa on kõige alandlikum, mis vältiv ego on kindel ja püsiv.
Tugevuses, dharmas ja rahulolus sügavalt juurdunud see jääb jalge all rahulikuks.
Pühakute püha jalgu puudutades muutub see varem poole sendi väärtuseks nüüd lakkaks.
Armastuse vihmaga saab maa rõõmust küllastunud.
Ainult alandlikud saavad auhiilguse ja maa ehtimise, Issanda armastuse karikast kostitades saab küllastus.
Kireva taimestiku, magusate ja kibedate maitsete ning maapealsete värvide seas lõikab inimene kõike, mida külvab.
Gurmukhid (oma alandlikkuses nagu maa) saavad rõõmu vilju.
Inimkeha on nagu tuhk, kuid selles on imetlusväärne keel (oma eeliste poolest).
Silmad näevad vorme ja värve ning kõrvad hoolitsevad helide – muusikaliste ja muude helide eest.
Nina on lõhnade elupaik ja seega jäävad kõik need viis (keha) kullerid nende naudingute alla (ja muutuvad asjatuks).
Nende kõigi seas on jalad kõige madalamal tasemel ja neil on õnne hülgav ego.
Tõeline Guru eemaldab ravi andes egohaiguse.
Guru tõelised jüngrid puudutavad jalgu ja kummardavad ning järgivad Guru juhiseid.
See, kes muutub alandlikuks ja sureb kõikidele soovidele, on tõeline jünger.
Väikseimat sõrme austatakse ja kaunistatakse, pannes selle sõrmust kandma.
Pilve tilk on väike, kuid sama, kuid karbi suhu sattumine muutub pärliks.
Safrani taim (Messua ferria) on väike, kuid seesama ehib otsmikku pühitsusmärgi kujul.
Tarkade kivi on väike, kuid muudab kaheksakümne metalli sulami kullaks.
Väikese mao peas on juveel, mida inimesed imestusega vaatavad.
Elavhõbedast valmistatakse eliksiir, mis on hindamatu väärtusega.
Need, kes väldivad ego, ei lase end kunagi märgata.
Tasub mõtiskleda selle üle, kuidas tuli on kuum ja vesi külm.
Tuli määrib hoone oma suitsuga ja vesi puhastab selle. See asjaolu nõuab Guru juhendamist.
Tule perekonnas ja dünastias on lamp ja veele kuulub suurem lootose perekond.
See on kõikjal maailmas hästi teada, et koi armastab tuld (ja saab kõrvetada) ja must mesilane armastab lootost (ja puhkab selles).
Tuleleek tõuseb üles ja käitub nagu egoist tigedalt.
Vesi läheb madalale tasemele ja sellel on altruismi omadused.
Guru armastab teda, kes jääb loomult alandlikuks.
Miks madder on kiire värv ja safloor ajutine.
Madderi juured levivad maa sees, see tuuakse esmalt välja ja pannakse auku ning tambitakse puunuiaga.
Seejärel purustatakse see raskeks veskiks.
Veel kannatab see vees keetmise ja kaunistamise valu ning alles siis kaunistab (kiire värviga) armastatu riideid.
Safloor tõuseb okkalise umbrohu Carthamus tinctoria ülemisest osast ja annab oma sügava värvuse.
Hapu lisamisel riided värvitakse ja need jäävad värvituks vaid mõneks päevaks.
Madal sündinu võidab lõplikult ja nn kõrgel sündinud saab lüüa.
Väikesest sipelgast saab bhringi (omamoodi sumisev mesilane), kui ta on temaga seltsiks.
Ilmselt tundub ämblik väike, kuid toob välja ja neelab (sada meetrit) lõnga alla.
Mesilane on väike, kuid tema magusat mett müüvad kaupmehed.
Siidiuss on väike, kuid selle kiust valmistatud riideid kantakse ja pakutakse abielu ja muudel tseremooniatel.
Joogid, kes panevad väikese võlupalli suhu, muutuvad nähtamatuks ja lähevad märkamatult kaugematesse kohtadesse.
Väikeste pärlite ja kalliskivide nöörid kannavad kuningad ja keisrid.
Lisaks valmistatakse kohupiim väikese koguse laabi segamisel piimaga (ja nii saadakse või).
Muru tallatakse jalge alla, kuid vaeseke ei kurda kunagi.
Lehm jääb rohtu süües altruistiks ja annab vaestele piima.
Piimast valmistatakse kohupiima ja siis kohupiimavõist ja maitsvat või-piima jne.
Selle võiga (ghee) viiakse läbi homsid, yajnasid ja muid sotsiaalseid ja religioosseid rituaale.
Dharma mütoloogilise härja kujul kannab kannatlikult maakoormat ja koormat.
Iga vasikas annab tuhandeid vasikaid kõigil maadel.
Ühel rohuliblel on lõpmatu ulatus, st alandlikkusest saab kogu maailma alus.
Väikesed seesamiseemned tärkasid ja see jäi madalaks ja sai ennast kuskil mainimata.
Kui rääkida lillede seltskonnast, siis see, mis varem oli lõhnatu, muutub nüüd lõhnavaks.
Kui see koos lilledega purustati, sai see parfüümiõliks.
Jumal, ebapuhaste puhastaja, tegi nii imelise vägiteo, et see lõhnav õli valmistas kuningale rõõmu, kui see talle pähe edastati.
Kui see lambis põletati, hakati seda nimetama kuldipakiks, dünastia lamp põles üldiselt inimese viimaste riituste lõpetamiseks.
Alates lambist kollüüriumiks sulas see silmades kokku.
See muutus suurepäraseks, kuid ei lasknud end kunagi nii nimetada.
Puuvillaseeme läks ise tolmuga segamini.
Just sellest seemnest kasvas välja puuvillataim, millel pallid takistamatult naeratasid.
Puuvill sai toorpuuvillamasinas ja peale kraasimist puhastatud.
Rulle tehes ja ketrades sai sellest niit tehtud.
Seejärel kooti see läbi lõime ja vatti ning pandi kannatama keevas pajas värvimist.
Käärid lõikasid selle läbi ja õmmeldi nõela ja niidi abil.
Nii sai sellest riie, vahend teiste alastuse varjamiseks.
Granaatõuna seeme sulandub tolmuks muutudes tolmuks.
Sama roheliseks muutumist kaunistavad sügavpunased õied.
Puudel kasvab tuhandeid puuvilju, millest igaüks on maitsvam kui teine.
Igas viljas on tuhandeid seemneid, mis on toodetud ühest seemnest.
Kuna sellel puul pole viljapuudust, pole gurmukil kunagi kahju, et mõista nektari viljade naudingut.
Puu viljade kitkumisega ikka ja jälle, naerma puhkemine kannab rohkem vilju.
Nii õpetab suur Guru alandlikkuse teed.
Liivatolmu, milles kulda on segatud, hoitakse kemikaalis.
Seejärel võetakse pärast pesemist sellest välja kullaosakesed, mis kaaluvad milligrammist grammi ja rohkem.
Seejärel pannakse see tiiglisse, sulatatakse ja kullassepa rõõmuks muudetakse tükkideks.
Ta teeb sellest lehti ja kemikaale kasutades peseb seda rõõmsalt.
Seejärel muudetakse see puhtaks kullaks krapsakaks ja väärib proovikiviga katsetamist.
Nüüd rahapajas on see mündiks vormitud ja jääb alasile rõõmsaks ka haamrilöökide all.
Siis, saades puhtaks muhariks, kuldmündiks, ladestub see riigikassasse, st kuld, mis oli oma alandlikkuse tõttu tolmuosakestes, osutub lõpuks aardemaja mündiks.
Tolmuga segades muutub mooniseemned tolmuga üheks.
Armsaks moonitaimeks saades õitseb see kirjude õitega.
Selle õienupud võistlevad üksteisega, et ilusad välja näha.
Esmalt kannatab moon pika okka küljes, kuid hiljem muutub ringikujuliseks võrakujuliseks.
Viilutades immitseb see verevärvi mahla.
Siis saab pidudel, saades armastuse karikaks, põhjuseks bhogi, naudingu ja joogaga ühinemise põhjuseks.
Selle sõltlased tulevad pidudele seda rüüpama.
Täis mahla (suhkruroog) on maitsev ja räägib või mitte, on see mõlemas olukorras magus.
See ei kuula seda, mida öeldakse, ja ei näe seda, mis on nähtav, st suhkrurooväljal ei saa teist kuulata ega inimest seal näha.
Kui suhkruroo sõlmed seemne kujul maa sisse pannakse, tärkavad need üles.
Ühest suhkruroost kasvab palju taim, millest igaüks on ülalt alla armas.
Magusa mahla tõttu purustatakse see kahe silindrilise rulli vahel.
Väärt inimesed kasutavad seda soodsatel päevadel, samas kui ka kurjad kasutavad seda (valmistades sellest veini jne) ja saavad hukka.
Need, kes kasvatasid suhkruroo olemust, st ei vala magusat, kuigi ohus, on tõepoolest vankumatud inimesed.
Taevast langeb armas pilvepiisk ja oma ego mahendades läheb merekarbi suhu.
Korraga sukeldub kest allapoole ja peidab end allilma.
Kohe kui lonks tilga suhu võtab, läheb ja peidab selle auku (kivi vms toel).
Sukelduja saab sellest kinni ja see laseb end püüda ka altruistliku meele müügiks.
Heatahtlikkuse tunde kontrolli all murdub see kivile.
Teades hästi või teadmata, annab see tasuta kingituse ja ei kahetse kunagi.
Iga haruldane saab nii õnneliku elu.
Teemantpuuriga lõigatakse teemanttükk järk-järgult, st Guru Sõna teemantotsakuga läbistatakse meeleteemant.
(Armastuse lõngaga) valmistatakse ette ilus teemantide nöör.
Pühas koguduses, ühendades teadvuse Sõnas ja vältides ego, rahuneb meel.
Mõistuse vallutamisel tuleb see loovutada (guru ees) ja omaks võtta gurmukhide, gurule orienteeritud voorused.
Ta peaks langema pühakute jalgadele, sest isegi soovi täitev lehm (Kamadhenu) ei ole võrdne pühakute jalgade tolmuga.
See tegu pole muud kui maitsetu kivi lakkumine, kuigi lugematute magusate mahlade maitsete poole püüeldakse.
Harv on sikh, kes kuulab (ja aktsepteerib) Guru õpetusi.
Guru õpetusi kuulates muutub sikh sisemiselt targaks, kuigi näib olevat lihtne.
Ta hoiab täie hoolega oma teadvust Sõnale häälestatuna ega kuula midagi peale Guru sõnade.
Ta näeb tõelist Gurut ja tunneb end ilma pühakuteta pimeda ja kurdina.
Guru sõna, mille ta vastu võtab, on Vahiguru, imeline Issand, ja jääb vaikselt rõõmusse uppuma.
Ta kummardub jalgadele ja muutub (alandlikuks) nagu tolm ja kõliseb (Issanda) jalgade nektarit.
Ta jääb nagu must mesilane lootosjalgadesse (Guru) seotuks ja seega jääb selles maailmaookeanis elamine määrimata (vee ja tolmu tõttu).
Tema on maapealse elu jooksul vabanenu elu, st ta on jivanmukt'.
Valmistades isegi oma pea juustest visplit (gurmukh), tuleb sellega vehkida pühakute jalgadel, st ta peaks olema äärmiselt alandlik.
Palverännukohas supledes peaks ta armastuse pisaratega pesema Guru jalgu.
Mustast võivad tema juuksed muutuda halliks, kuid siis, arvestades tema lahkumise aega (sellest maailmast), peaks ta oma südames hoidma Issanda sümbolit (armastust).
Kui inimene, langedes Guru jalge ette, muutub ise tolmuks, st kustutab ego täielikult oma meelest, siis ka tõeline Guru õnnistab ja kohustab teda.
Ta peaks saama luigeks ja jätma musta varese tarkuse ning peaks ise sooritama ja panema teised sooritama pärlilaadseid hindamatuid tegusid.
Guru õpetused on peenemad isegi kui juuksed ise; sikhid peaksid neid alati järgima.
Guru sikhid lähevad üle maailma ookeani tänu oma armastust täis tassile.
Viigipuu on selles elavate putukate jaoks kosmos.
Kuid puudel kasvab miljoneid puuvilju, mis paljunevad lugematul hulgal.
Aedades on lugematu arv puid ja samuti on maailmas miljoneid aedu.
Ühes väikeses Jumala karvas on miljoneid universumeid.
Kui selline Jumal jagab oma armu, saab gurmukh nautida püha koguduse rõõmu.
Alles siis jalgadele kukkudes ja tolmuks muutudes saab alandlik end vormida Issanda jumaliku Tahte (hukam) järgi.
Alles siis, kui ego kustutatakse, teadvustatakse ja tuvastatakse see fakt.
Jäädes kaheks päevaks nähtamatuks, kolmandal päeval on kuu väikese suurusega.
See peaks kaunistama Mahesa otsaesist, inimesed kummardavad selle ees ikka ja jälle.
Kui see on saavutanud kõik kuusteist faasi, st täiskuu ööl, hakkab see kahanema ja jõuab uuesti esimese päeva positsiooni. Inimesed kummardavad nüüd selle ees.
Nektarit piserdavad selle kiired ja see niisutab kõiki januseid puid ja põlde.
Rahu, rahulolu ja jahe – need hindamatud juveelid on selle poolt kingitud.
Pimeduses levitab see valgust ja annab meditatsioonilõnga tšakorile, punajalgsele nurmkanale.
Ainult oma ego kustutades saab sellest hindamatu kalliskivi.
Ainult alandlikuks muutudes võis Dhru näha Issandat.
Pühendunute vastu kiindunud Jumal võttis ka tema omaks ja egotu Dhruv saavutas kõrgeima au.
Selles surelikus maailmas vabastati ta ja seejärel anti talle stabiilne koht taevas.
Kuu, päike ja kõik kolmkümmend kolm krooni ingleid liiguvad ja tiirlevad tema ümber.
Tema suurepärasust on selgelt kirjeldatud Veedades ja Puraanides.
Lugu tollest ilmutamatust Issandast on äärmiselt müstiline, kirjeldamatu ja väljaspool kõiki mõtteid.
Ainult gurmukid saavad Teda näha.