Üks Oankar, algenergia, realiseeriti jumaliku juhendaja armu kaudu
See homogeenne ülim reaalsus (Jumal)) kirjutati kõigepealt numbriga üks mulmantr – kredaalne valem) ja seejärel kirjutati Ta Gurmukhi Ura silbina, mida hääldati edasi kui Oankar.
Siis kutsuti Teda satinamu, nime järgi tõde. Kartapurakh, looja Issand, nirbhau, kartmatu, ja Nirvair, ilma teieta.
Seejärel kerkis esile ajatu akal murati, keda nimetati sündimatuks ja iseseisvaks.
Selle ürgse tõe (Jumala) vool on jumaliku õpetaja Guru armu läbi mõistetud pidevalt liikunud juba enne algust ja läbi aegade.
Ta on tõesti tõde ja jääb tõeks igavesti.
Tõeline Guru on teinud (minu jaoks) selle tõe pilguheite kättesaadavaks.
See, kes ühendab oma olemuse Sõnaga, loob suhte Guru ja jüngri vahel, see jünger, kes pühendub Gurule ja liigub edasi maisest, häälestab oma teadvust Issandas ja temaga.
Gurmukhid nägid nähtamatut Issandat, kes on naudingute vili
Vormi saavutades kutsuti seda vormitut Issandat piirituks Ekankariks.
Ekankarist sai Oankar, kelle üks vibratsioon levis loomise käigus.
Seejärel loodi olendite viis elementi ja viis sõpra (tõde, rahulolu ja kaastunne jne) ning viis vaenlast (viis kurja kalduvust).
Inimene kasutas viie kurja kalduvuse ja kolme loodusomaduse ravimatuid haigusi ning säilitas oma voorusliku sadhu maine.
Viis gurut koostasid üksteise järel tuhandeid hümne, mis kiitsid Ekankarit.
Viietähelise nime kandja Nanak Dev sai silmapaistvaks nagu Jumal ja teda kutsuti Guruks.
Need Guru on tõeline Guru Nanak Dev, kes lõi Guru Angadi omaenda jäsemetest.
Guru Angadilt, Guru Amar Dasilt, Guru surematu staatuse saavutanud ja temalt Issanda nektarinime saanud, armastasid inimesed Guru Ram Dasi.
Guru Ram Dasist tõusis nagu tema vari välja Guru Arjan Dev
Esimesed viis gurut hoidsid inimeste käest ja kuues Guru Hargobind on võrreldamatu Jumal-Guru.
Ta on nii vaimsuse kui ka ajalisuse kuningas ja on tegelikult kõigi kuningate eemaldamatu keiser.
Assimileerides oma mõistuse sisemises tuumas varasema viie tassi (guru) talumatuid teadmisi, jääb ta inimkonnale rõõmsaks ja targaks vahendajaks.
Vaatamata kuuele levivale filosoofiale on turiyä (meditatsiooni kõrgeima astme) jõudmine saavutanud ülima reaalsuse.
Ta on sidunud kõik kuus filosoofiat ja nende sektid ühte filosoofiasse.
Ta on kloppinud pidulike askeetide, tõe järgijate, rahulolevate inimeste, siddhide ja nathide (joogide) ja (nn) Jumala kehastuste elu olemuse.
Kõik üksteist Rudrit jäävad ookeani, kuid need (sukeldujad), kes otsivad elu surmas, saavad hindamatu väärtusega juveele.
Kõik kaksteist sodiaagist päikest, kuusteist kuufaasi ja arvukad tähtkujud on andnud talle kauni hoo.
See Guru on kõiketeadev, kuid tal on lapselik süütus.
Guru Hargobind on Jumal Guru kujul. Varem jünger on ta nüüd a. Guru ehk varasemad Gurud ja Guru Hargobind on samad.
Esiteks võttis vormitu Issand endale Ekarikari kuju ja hiljem lõi kõik vormid (st universumi).
Oatikäri (Guru) näol varjuvad eluvoolude lakid.
Jõgede tükid voolavad meredesse ja kõik seitse merd ühinevad ookeanides.
Tulesoovide katlas röstivad varrastesse haakinud ookeanilakkide olendid.
Kõik need põlevad olendid saavutavad rahu ühe tilga Guru sandaalirõõmu abil.
Ja selliste sandaalide lakid on tekkinud Guru lootosjalgade pesust.
Transtsendentse, ürgse täiusliku Jumala, võrastiku käsul
Ja kuninglikku vihmavarju hoitakse Guru Hargobindi pea kohal.
Kui kuu jõuab Päikese majja, siis (vastavalt astroloogiale) puhkevad paljud vaenud ja vastandused.
Ja kui päike siseneb kuu majja, unustatakse vaen ja ilmub armastus.
Gurmukh, olles tuvastanud oma identiteedi kõrgeima valgusega, peab alati kalliks seda leeki oma südames.
Mõistes maailma viiside saladust, kasvatades väärtusi ja šastrate tundmist, tõmbab ta koguduses (pühas koguduses) armastuse karikat.
Kuna kuus aastaaega on põhjustatud ühest päikesest, on ka kõik kuus filosoofiat ühe Guru (Issanda) konsolideeritud teadmiste tulemus.
Kui kaheksa metalli segunevad üheks sulamiks, kohtudes samamoodi Guruga, osutuvad kõik vamad ja sektid Guru tee järgijateks.
Üheksa liigest moodustavad üheksa eraldi maja, kuid ainult kümnes vaikuse värav viib edasi vabanemiseni.
Mõistes tühjust (Sany), muutub Jiv lõpmatuks nagu nulli ja anti arvud ning naudib oma armastuse võimatut veelanget.
Siis ületab see jiv kahekümne, kahekümne ühe, miljonite või kroonide arvu, lugematuid, kurbaid yuge, tretas yuge, st Jiv vabaneb ajatsüklist.
Kui beetli neli koostisosa muutuvad ilusaks ja homogeenseks, muudab see heatahtlik Guru loomad ja kummitused jumalateks.
Kuidas saab seda pühaku maad raha ja rikkuse abil hankida.
Nelja sekti (moslemite), nelja vama (hindude) ja kuue filosoofia koolkonna suhted on maailmas aktuaalsed.
See suur pankur (Issand Jumal) teeb äri kõigis neljateistkümne maailma poodides Siva ja Sakti, kõikehõlmava kosmilise seaduse näol.
Tõeline kaup on saadaval Guru poes, pühas koguduses, kus lauldakse Issanda kiitust ja au.
Seal propageeritakse ja arutatakse alati teadmisi, meditatsiooni, mäletamist, armastavat pühendumist ja Issanda kartust.
Gurmukhid, kes peavad vankumatult Issanda nime, pesemist ja heategevust, teevad seal ehteid (voorusi) soodsalt.
Tõeline Guru on heatahtlik ja tema tõe asupaigas elab vormitu Issand.
Kõiki neljateistkümne oskust harjutades on gurmukid pidanud armastust tõe vastu kõigi naudingute viljaks.
Kõik on tõest madalamal, kuid gurmukhide jaoks on tõene käitumine tõest kõrgem.
Kuna sandaali aroom muudab kogu taimestiku lõhnavaks, pääseb kogu maailm läbi Guru õpetuste.
Guru õpetuse nektarit juues muutub Jiv ärksaks ja erksaks.
Läheduses võivad olla teenijad, sõltlased, aga ka minister
Kes kohtust läbi ja lõhki tunneb, ei võta kunagi nende nõuandeid vastu.
Teadmatu, kes püüab olla tark või teeskleb ükskõiksust, heidab minister kohtust välja.
Kõneledes ja kirjutades nagu see minister, on Guru loonud ustavad pühendunud jüngrid.
Need sõltlased, kes ei ole guru tarkuse kaudu näinud Jumalat, ei suhtle kunagi räuskajatega (pühadega).
Sõltlased on sõltlastega tuttavad, samuti kohtuvad sõltlased sõltlastega.
Kuninga ja tema ministri vaheline kiindumus on selline, nagu liiguks kahes kehas sama eluvool.
See suhe on ka nagu mõõga suhe tupes; need kaks võivad olla eraldi, kuid nad on üks (st mõõka tupes nimetatakse veel ainult mõõgaks).
Samamoodi on gurmukhide suhe Guruga; need sulanduvad üksteisesse nii nagu mahl ja suhkruroog.
Isandkuninga juurde tulid teenijad, sõltlased (Issanda nimega) ja ka Mitnist ilma jäänud räuskajad.
Kohalolijad märgitakse kohalolijaks ja puudujad tunnistatakse mitteilmunud.
Arukas kuningas (Jumal) valis mõned oma õukondlasteks.
Tema, tark inimene, rõõmustas ja pani tööle nii targad kui ka ükskõiksed.
Nüüd tegelesid nn teetollerid (religioossed isikud), et serveerida sõltlastele jooke (nam).
Viimane sai Issanda nimel vaimustuses ja saavutas rahu
Kuid nn religioossed isikud (teiste inimeste teenijad) jäid nn palvetamise ja rituaalse jumalateenistuse osaliseks.
Nad olid oma religioossete raamatute, Vedade ja Katebase, türannia all hõivatud ülbete vaidluste ja aruteludega.
Iga haruldane gurmukh saavutab naudingu vilja (Issanda nimelise joogi näppimine).
Aknas (püha kogudus) istuv keiser (isand) annab rahvale korraldatud õukonnas kuulajaid.
Sisse kogunevad privilegeeritud isikud, kuid väljapoole kogunevad tavainimesed.
Keiser (Isand) ise tõmbab (armastuse) karika läbi ja korraldab selle sees väljavalitute teenindamise.
Pidades silmas kaht kategooriat – tõenäolised sõltlased ja närused (nn religioossed isikud), jagab Ta ise neile armastuse veini.
Teetaler (ritualismiga tegelev) ei joo ise armastuse veini ega luba ka teistel juua.
Rõõmustades, et Issand annab oma armu karika ka edaspidi haruldastele ja ei kahetse kunagi.
Keegi pole süüdi, vale ise paneb olendid kuritegu toime panema ja ise andestab nende patud hukamis, jumalikus tahtes.
Keegi teine ei mõista Tema armastuse rõõmu saladust; teab ainult Tema ise või see, keda Ta tundma paneb.
Iga haruldane gurmukh näeb seda märkamatut Issandat.
Hindu ja moslemi õpetlased kirjeldavad (Issanda-armastust) vastavalt veedasid ja katebasid.
Moslemid on Allahi mehed ja hindud armastavad Hari (Visnu), kõrgeimat jumalat. Moslemid usuvad Kalimasse, moslemite pühasse valemisse, sunnati,
Ja ümberlõikamine ja hindud tunnevad end hästi helbe, sandaalipasta ja püha niidiga, janett
Moslemite palverännakute keskus on Meka ja Gangese kaldal asuv hindude Banaras.
Esimesed palvetavad roosasid, paastuid ja namazi, samas kui teised tunnevad ekstaasi (jumaldamisel ja paastumisel).
Igal neist on neli sekti või kasti. Hindudel on oma kuus filosoofiat, mida nad jutlustavad igas kodus.
Moslemitel on muride ja pirside traditsioonid
Kui hindud armastavad kümmet (Jumala) kehastust, siis moslemitel on üksainus Khuda, Allah.
Nad mõlemad on asjata tekitanud palju pingeid.
Kogudusse (püha kogudusse) kogunenud erilised austajad on läbi armastuse karika vaadanud märkamatut (Issand).
Nad rikuvad helmeste piirangut (moslemi rosaarium) ja nende jaoks on helmeste arv sada või sada kaheksa ebaoluline.
Nad ühendavad Meru (hindu roosipärja viimane rant) ja Imam (moslemi roosipärja viimane rant) ega tee vahet Rami ja Rahimi (Issanda nimede) vahel.
Üheskoos saavad nad üheks kehaks ja peavad seda maailma piklike täringumänguks.
Ületades Siva ja tema Sakti tegude illusoorse nähtuse, kohutavad nad armastuse tassi ja stabiliseeruvad iseendas.
Minnes kaugemale kolmest looduse kvaliteedist, radžas, tamas ja sattv, saavutavad nad kõrgeima tasakaalu neljanda astme.
Guru, Gobind ja Khuda ja Pir on kõik üks ning Guru sikhid hoiavad ja teavad Piri ja Muridi sisemist tõde. st vaimne juht ja järgijajünger.
Tõelisest sõnast valgustatuna ja oma teadvuse Sõnaga ühendatuna neelavad nad enda tõe ülimaks tõeks.
Nad armastavad ainult tõelist keisrit (Isandat) ja tõde.
Tõeline Guru on transtsendentne täiuslik Brahm ja elab pühas koguduses.
Neelates teadvuse Sõnasse, teda jumaldatakse ning ta armastab armastust, pühendumust ja aukartust, õitseb ta spontaanselt südames.
Ta ei sure kunagi ega muutu kurvaks. Ta jätkab alati annetamist ja tema hüved pole kunagi ammendunud.
Inimesed räägivad, et Guru on surnud, kuid püha kogudus võtab Teda naeratades vastu kui hävimatut.
Guru (Hargobind) on gurude kuues põlvkond, kuid kes suudab rääkida sikhide põlvkondadest.
Tõelise nime, tõelise pilgu ja tõelise elukoha mõisted saavad selgituse ainult pühas koguduses.
Pühas koguduses juuakse armastuse karikast ja seal võetakse vastu vaid filosoofikivi (Issand) puudutus, armastades pühendunuid.
Pühas koguduses võtab kuju vormitu ja seal ainult sündimata, ajatu
Olemist ülistatakse. Tõde valitseb ainult seal ja kõik pannakse seal tõe proovikivile proovile.
Oankari kuju võtnud kõrgeim Reaalsus lõi kolm (aine) kvaliteeti ja viis elementi.
Luues Brahma, Visnu ja Mahes'a, tegi ta kümne kehastuse spordiala.
Kuus aastaaega, kaksteist kuud ja seitse päeva loonud ta lõi kogu maailma.
Kirjutades üles sünni- ja surmakäsud, luges Ta ette veedad, šastrad ja puraanid.
Püha koguduse alguse ja lõpu kohta Ta ei kirjutanud ette ühtegi kuupäeva, päeva ega kuud.
Püha kogudus on tõe elupaik, kus elab vormitu Sõna kujul.
Luues puu puust ja puud puuviljast, st saades Guru jüngriks ja seejärel jüngrist Guru, on Issand pannud paika oma täiusliku märkamatu kuju saladuse.
Gurud ise kummardasid ürgse Issanda ees ja panid ka teised Tema ees kummardama.
Tõeline Guru on ürgne Issand, kes läbib seda loodut nagu üks niit rosaariumis.
Guru ise on see ime, kes on üks ülima imega.
Brahma andis neli veedat ja lõi neli vamat ja neli eluetappi (brahmchary, grihasth, vanaprasth ja sannyas).
Ta lõi kuus filosoofiat, nende kuus teksti. õpetused ja neile vastavad sektid.
Ta jagas kogu maailma nelja nurka, seitsmele kontinendile, üheksale divisjonile ja kümnele suunale.
Loodi vesi, maa, metsad, mäed, palverännakute keskused ja jumalate elupaigad.
Ta tegi ettelugemise, askeetliku distsipliini, kontinentsuse, põletusohvrite, rituaalide, jumalateenistuste, heategevuse jne traditsioone.
Keegi pole tuvastanud vormitut Issandat, sest ainult püha kogudus seletab Issanda kohta, kuid keegi ei lähe sinna Tema kohta küsima.
Inimesed räägivad ja kuulevad Temast ainult ketserluse põhjal (keegi ei liigu kogemusteel).
Oma kümnes kehastuses pani Visnu vastandlikud sõdalased omavahel võitlema.
Ta lõi kaks jumalate ja deemonite fraktsiooni ning aitas nendest jumalatel võita ja põhjustas deemonite lüüasaamise.
Ta lõi kehastused Kala, Kilpkonna, Varah (Metssiga), Narsinghi (Meeslõvi), Vamani (Kääbiku) ja Buddhi kujul.
Pars'u Ram, Ram, Krsna, Kalki nimed on samuti arvatud tema kehastuste hulka.
Oma petlike ja lõbusate tegelaste kaudu suurendasid nad meelepetteid, pettusi ja keerdkäike.
Midagi ei tehtud selleks, et näha kartmatut, vormitut, transtsendentset ja täiuslikku Brahmi. Ksatriyad hävitati
Ja Ramayani ja Mahabharati eeposed loodi selleks, et inimestele meeldida.
Iha ja viha ei hävitatud ega ahnus, armumine ja ego kustutatud.
Ilma püha koguduseta kaotati inimsünd asjata.
Ühest sai üksteist Rudrit (Sivas). Isegi majapidajana nimetati teda erakuks.
Ta armastas pidutsejaid, tõe järgijaid, rahulolevaid, siddh’sid (tõestatud) ja nath’e, meelte valitsejaid.
Sannyasis võttis omaks kümme nime ja joogid kuulutasid välja ka oma kaksteist sekti.
Tutvustati Riddhit, siddhit (imejõudu), aardeid, rasciree’d (keemiline eliksiir), tantrat, mantrat ja loitsusid.
Sivaratrit tähistati laadana ja see suurendas vaidlusi ja imeliste jõudude kasutamist.
Kanepi-, oopiumi- ja veinitopsid söödi ära ja nauditi.
Pandi paika reeglid puhumispillide jaoks, nagu sing – ja konks.
Algset Issandat tervitati ja teda kutsuti Alahi (tahtmatu) hüüetega, kuid keegi polnud Alahit märganud.
Ilma püha koguduseta jäid kõik pettekujutelmadest petta.
Vormitu on võtnud kuju tõelise Guruna (Nanak Dev), kes on gurude igavene Guru.
Teda tuntakse kui piride pirit (moslemi spiritistid) ja see meistrite meister elab pühas koguduses.
Ta kuulutas välja gurmukh-panthi, gurmukhide viisi ja guru sikhid jäävad isegi maias eraldatuks.
Neid, kes esinevad Guru ees, tuntakse panchidena (eminentsed) ja selliste panchide mainet kaitseb Issand.
Gurmukhidega kohtudes võetakse sellised pannid omaks ja liiguvad õnnelikult pühas koguduses, tõe asupaigas.
Guru sõna on pilguheit Gurule ja iseendasse elamine, järgitakse armastava andumuse distsipliini.
See distsipliin koosneb magusast kõnest, alandlikust käitumisest, ausast tööst, külalislahkusest ning lootuste ja pettumuste sekka jäämisest.
Tasakaalus ja ükskõiksuses elamine on Kaliyugis, pimedal ajastul, tõeline loobumine.
Ainult püha kogudusega kohtudes vabaneb inimene rände tsüklist
Naine armastab meest ja mees armastab ka oma naist (naist).
Mehe ja naise liidu kaudu sünnivad selles maailmas väärilised ja vääritud pojad.
Need, kes jäävad Issandasse Jumalasse, kõigist meestest isasse, on haruldased puhtad.
Algsest Issandast sünnib meessoost (loov printsiip) samamoodi nagu sõnale järelemõtlemise teel, Guru tõeline jünger luuakse.
Tarkade kivi toodab teise filosoofi kivi, st Gurust väljub jünger ja samast jüngrist saab lõpuks vooruslik Guru.
Gurmukhid kuuluvad superluikede suguvõsa, st nad on kõige pühamad. Guru sikhid on heatahtlikud nagu sadhud.
Guru jünger hoiab vennalikku suhet kaasjüngritega ja nad tervitavad üksteist Guru sõnaga.
Nad on lahti öelnud teise kehast, teise rikkusest, laimust ja egost.
Ma olen ohver sellisele pühale kogudusele (mis toob kaasa sellise muutuse).
Isast, vanaisast, vanavanaisast sünnib vastavalt poeg, pojapoeg, lapselapselaps ja vanaisast sünnib lihtsalt sugulane (natte, millel puudub konkreetne suhtenimi).
Samuti austatakse ema, vanaema, vanavanaema, isa õe, õe, tütre ja tütre suhet.
Tuntud on ka emapoolne vanaisa ja -ema ning emapoolne vanavanaisa ja -ema.
Isa vanem vend (Taiya) noorem vend (chachc7a, nende naised (tayi, chachi) jt jäävad samuti sõnasuhetesse (maya) süvenenud.
Mama, mann- (ema vend ja tema naine), mast; masa; (ema õde ja tema abikaasa), kõik näevad välja oma värviga värvitud.
Lähedased on ka Masar, phuphet (vastavalt ema õe mees ja isa õe mees), äi, ämm, õde (sali) ja õemees (sala).
Tšatša äia ning ämma ja äia suhet nimetatakse ebamugavateks suheteks.
Õe mehe (Sandhi) ja teie tütre või poja (Kuram) äia suhe on hetkeline ja võlts nagu need paadireisijad, kes istuvad seltskonnas.
Tõeline suhe on nende vendadega, kes kohtuvad pühas koguduses. Nad ei lähe kunagi lahku.
Püha koguduse kaudu õpivad gurmukid naudingute keskel lahtiütlemise tehnikat.
Isa õe või nõbude armastus ei võrdu isa armastusega.
Emaarmastust ei saa võrrelda emapoolse onu ja ema õe laste armastusega.
Mangoõisi süües ei täitu soov mangot süüa.
Redise lehtede ja beetli lõhnad on erinevad ning need tuvastatakse lõhna ja seemnete abil.
Valgustatud lambid ja tähed ei suuda võistelda päikese ja kuuga.
Madderi värvus on vankumatu ja safloori värvus muutub väga kiiresti.
Ei ema ega isa ega kõik jumalad ei saa olla nii armulised kui tõeline Guru.
Kõik need suhted on põhjalikult testitud.
Armastus vanemate vastu ei saa olla võrdne tõelise Guru, teadvuse kinkija armastusega.
Usaldus pankurite vastu ei saa võrrelda toetumisega tõelisele Gurule, kellel on piiritu võimekus.
Kellegi isand ei ole võrdne tõelise Guru isandusega. See tõeline Guru on tõeline meister.
Teiste poolt antud heategevus ei saa olla võrdne tõelise Guru heategevusega, sest tõeline Guru annab vankumatuse tõe suhtes.
Arstide ravi ei saa jõuda tõelise arsti ravini, sest tõeline Guru ravib egoismi haigust.
Jumalate ja jumalannade kummardamine ei võrdu ka tõelise Guru pideva naudingut pakkuva kummardamisega.
Isegi ookeani juveele ei saa samastada püha kogudusega, sest püha kogudust kaunistab Guru sõna.
Sõnastamatu on lugu o, tõelise Guru suursugusus; tema hiilgus on suur.