Üks Oankar, algenergia, realiseeriti jumaliku juhendaja armu kaudu
Ühe pauguga lõi Oankar hulgaliselt vorme ja levitas neid.
Ta laiendas oma mina õhu, vee, tule, maa ja taeva jne kujul.
Ta lõi vett, maad, puid, mägesid ja palju biootilisi kooslusi.
See kõrgeim looja ise on jagamatu ja võib ühe silmapilgutusega luua miljoneid universumeid.
Kui Tema loomingu piirid on tundmatud, siis kuidas saab teada selle Looja avarust?
Tema äärmustel pole lõppu; nad on lõpmatud.
Kui laialdaseks võiks Teda öelda? Suure suursugusus on suur.
Ma räägin sellest, mida olen kuulnud, et Ta on väidetavalt suurim suurtest.
Tema trihhoomis elab tuhandeid universumeid.
Mitte kedagi ei saa võrrelda Temaga, Kes lõi ja levitas kõik ühe pauguga.
Ta on väljaspool kõiki Vedade ja Katebade väiteid. Tema kirjeldamatu lugu on väljaspool kõiki kirjeldusi.
Kuidas saaks Tema ilmumatut dünaamilisust näha ja mõista?
Jiva (mina) loomine Ta tegi oma keha ja andis hea vormi suule, ninale, silmadele ja kõrvadele.
Ta kinkis graatsiliselt käed ja jalad, kõrvad ja teadvuse Sõna kuulamiseks ja silma headuse nägemiseks.
Elatise teenimiseks ja muudeks töödeks lõi ta kehasse elu.
Ta kinkis erinevaid tehnikaid muusika, värvide, lõhnade ja lõhnade assimilatsiooniks.
Riietumiseks ja söömiseks andis Ta tarkust, jõudu, pühendumust ning eristavat tarkust ja mõttekäiku.
Selle kinkija saladusi ei saa mõista; et armastav Doonor hoiab endaga kaasas hulgaliselt voorusi.
Üle kõige on Ta lõpmatu ja mõõtmatu.
Segades nelja (elu)kaevanduse viit elementi (muna, loode, higi, taimestik) tekkis kogu maailm.
Kaheksakümmend neli lakhi eluliiki luues on neis sooritatud rändetegu.
Igas liigis on tekkinud palju olendeid.
Kõik vastutavad (oma tegude eest) ja kannavad oma otsmikul saatuse kirja.
Iga hingetõmmet ja suutäis loetakse. Müsteerium kirjadest ja sellest Kirjanikust ei saanud keegi teada.
Ise märkamatu, Ta on väljaspool kõiki kirjutisi.
Maa ja taevas on hirmul, kuid neid ei hoia ükski tugi, ja see Issand toetab neid hirmude raskuse all.
Õhu, vee ja tule hirmus hoidmine (distsipliin). Ta on need kõik kokku seganud (ja loonud maailma).
Maa vette seadmine Ta on rajanud taeva ilma igasuguste rekvisiitideta.
Ta hoidis tuld puidus ning puude laadimine lillede ja puuviljadega muutis need tähendusrikkaks.
Hoides õhku (elu) kõigis üheksas ukses Ta pani päikese ja kuu hirmus (distsipliini) liikuma.
See plekitu Issand ise on väljaspool kõiki hirme.
Isegi lakhide taeva kõrgusel ei jõua keegi kõrgeima Issanda poole.
Ta on kõrgeimast kõrgem; Tal pole (konkreetset) kohta, elukohta, nime ega mingit väsimust.
Kui keegi langeb miljonite allilmadega, isegi siis ei saa ta Teda näha.
Isegi kõigi nelja suuna – põhja, ida, lõuna, lääne – kaaned ei saa Temast üle.
Tema avarust ei ole võimalik saavutada; Ta suudab ühe silmapilgutusega luua ja lahustada (kogu kosmose).
Nagu aroom kaunistab lille, on ka Issand kõikjal kohal.
Loomise päeva ja kuu kohta pole Looja kellelegi midagi rääkinud.
Vormitu, kes elas omaenda minas, ei pannud kedagi nägema oma märkamatut kuju.
Ta lõi kõik ise ja Ta (olendite rikkuseks) kinnitas oma nime nende südamesse.
Kummardan selle ürgse Issanda ees, kes on olemas olevikus, kes jääb tulevikku ja kes oli ka alguses.
Ta on väljaspool algust, väljaspool lõppu ja on lõpmatu; kuid Ta ei pane end kunagi tähele.
Ta lõi maailma ja ise võtab selle endasse.
Oma ühte trihhoomi on Ta koondanud miljoneid universumeid.
Mida saab öelda Tema avaruse, elukoha ja Tema koha ulatuse kohta?
Isegi Tema üks lause on üle igasuguste piiride ja selle hindamist ei saa teha miljonite teadmistejõgedega.
See maailma alalhoidja on kättesaamatu; tema algus ja lõpp on märkamatud.
Olles nii suurepärane, kuhu on Ta end peitnud?
Et seda teada, on jumalad, inimesed ja paljud inimesed alati Temale keskendunud.
Tema tahtes voolab lakh sügavaid ja mõõtmatuid (elu) jõgesid.
Nende eluvoolude algust ja lõppu ei saa mõista.
Need on lõpmatud, kättesaamatud ja märkamatud, kuid siiski liiguvad kõik Issandas, Suures. Nad ei saa teada selle märkamatu ja piiritu Issanda ulatust.
Jõed, millel on lugematu arv laineid, mis kohtuvad ookeaniga, saavad sellega üheks.
Selles ookeanis on lakhide hindamatuid juveelimaterjale, mis tegelikult ei maksa midagi.
Ma olen ohver sellele Loojale Issandale.
Seda alalhoidjat Issandat tuleb kiita, kes on loonud mitmevärvilise loomingu.
Ta on kõigile elatise kinkija ja heategevuse kinkija.
Ükski ei meenuta kedagi ja jiva (loov) on hea või halb vastavalt tema hämmelduse suhtele.
Olles transtsendentne, on Ta lahutatud kõigest ja on täiuslik Brahm. Ta on alati kõigiga.
Ta on väljaspool kasti ja sümboleid jne, kuid kõrvuti läbib Ta kõike.
Ta on õhus, vees ja tules, st Ta on nende elementide jõud.
Vorme loov Oankar lõi kärbse nimega maya.
See pettis tohutult kõiki kolme maailma, neljateistkümne elukohta, vett, pinnast ja põhjamaailma.
Kõik kümme kehastust, peale Brahma, Visnu ja Mahesa, pani see basaris tantsima maailma kujul.
Tsölibaadid, karsked, rahulolevad inimesed, siddhad ja nathid – kõik pandi erinevate sektide radadel eksima.
Maya sisendas iha, viha, vastuseisu, ahnust, kiindumust ja pettust kõigesse ning pani neid tülitsema.
Täis ego, nad on seest õõnsad, kuid ükski ei aktsepteeri end ebatäiuslikuna (kõik tunnevad, et nad on täielik mõõt ja ei midagi vähemat kui see).
Looja Issand ise on varjanud selle kõige põhjust.
Ta (Issand) on keisrite keiser, kelle valitsus on stabiilne ja kuningriik väga suur.
Kui suured on Tema troon, palee ja õu.
Kuidas tuleks Teda ülistada ja kuidas saada teada Tema varanduse ja territooriumi avarust?
Kui suur on Tema suursugusus ja hiilgus ning kui palju sõdureid ja armeed on Tema teenistuses?
Kõik, mis on Tema käsu all, on nii organiseeritud ja võimas, et seal pole hoolimatust.
Ta ei palu kellelgi seda kõike korraldada.
Isegi pärast veedade lakhide lugemist ei mõistnud Brahma silpi (paramatama)
Šiva mediteerib läbi lakhide meetodite (asendite), kuid ei suutnud siiski ära tunda (Issanda) vormi, varjundit ja varjundit.
Visnu kehastas end läbi lakhide olendite, kuid ta ei osanud sellest Issandast osagi ära tunda.
Sesanag (müütiline madu) luges ja mäletas palju uut Issanda nime, kuid ei saanud Temast siiski palju teada.
Paljud pikaealised inimesed kogesid elu erinevalt, kuid nad kõik ja paljud filosoofid ei saanud aru Sabdast, Brahmast.
Kõik süvenesid selle Issanda kingitustesse ja see kinkija on unustatud.
Vormitu Issand võttis kuju ja Guru kujul kinnistus pani kõik Issanda peale mediteerima (siin vihje on Guru Nanakile).
Ta võttis vastu jüngreid kõigist neljast varnast ja rajas püha koguduse kujul tõesuse elukoha.
Ta selgitas selle Guru sõna suursugusust väljaspool Vedasid ja Katebasid.
Need, kes tegid palju kurja, pandi nüüd Issanda üle mõtisklema.
Neid hoiti Maya keskel eraldatuna ja nad said aru selle püha nime, heategevuse ja pesemise tähtsusest.
Kogudes kaksteist sekti kokku, valmistas ta ette gurmukhide kõrge tee.
Seda teed (või käsku) järgides ja au treppidele tõustes on nad kõik oma tõelises olemuses stabiliseerunud.
Gurmukhiks olemise teed järgides ei loe inimene ebakindluse valest teest.
Pärast tõelise Guru nägemist ei näe inimene elu, surma, tulekut ja minekut.
Tõelise Guru maailma kuulates häälestub ta löömata meloodiale.
Tõelise Guru varjupaika jõudes imbub inimene nüüd stabiliseerivasse pühasse kogudusse.
Ta tunneb end lootosjalgade rõõmus.
Gurmukhid on pärast seda, kui nad on joonud armastuse tassi kõvasti ära, elevil.
Pühas koguduses distsipliini omaks võttes juuakse välja ja kannatatakse välja armastuse talumatu karikas.
Siis sureb jalge ette kukkunud ja egost hoiduv inimene seoses kõigi maiste muredega.
Elus vabaneb see, kes sureb maiasse ja elab üles Jumala armastuses.
Oma teadvust Wordis ühendades ja nektarit tuupides sööb ta ära oma ego.
Tabamatust meloodiast inspireerituna valab ta alati sõna-nektarit.
Nüüd on ta juba kõigi põhjuste põhjustaja, kuid siiski ei tee teistele midagi kahjulikku.
Selline inimene päästab patused ja pakub peavarju varjutatutele.
Gurmukid sünnivad jumalikus tahtes, nad jäävad jumalikku tahet ja liiguvad jumalikus tahtes.
Püha koguduse distsipliini ja armastusega köidavad nad ka Issandat Jumalat.
Olles eraldunud nagu lootos vees, jäävad nad eemale lootuste ja pettumuste tsüklist.
Nad jäävad vankumatuks nagu teemant haamri ja alasi vahele ning elavad oma elu sügavalt guru (gurmati) tarkuse juurtega.
Nad imbuvad alati oma südamesse altruismi ja kaastunde sfääris sulavad nad nagu vaha.
Kui neli eset segunevad beetlis ja saavad üheks, kohanduvad ka gurmukid igaühega.
Lambi kujul, mis muutub tahiks ja õliks, põlevad nad ise (teiste süütamiseks).
Seal on tuhandeid omadusi, nagu tõde, rahulolu, haletsus, dharma, tulu, kuid mitte ükski ei saa teada nende äärmuslikkust (rõõm-vili).
Öeldakse, et neli ideaali on ja võib-olla korrutatakse lakhiga, isegi siis ei võrdu need ühe hetke naudinguviljaga.
Riddhis, Siddhis ja lakh aarded ei võrdu selle ühe väikese osaga.
Nähes Sõna ja teadvuse intiimsust, üllatavad paljud filosoofiate ja meditatsioonide kombinatsioonid.
Esitatakse palju teadmiste, meditatsiooni ja mäletamise meetodeid;
Kuid rahulikku faasi jõudes on gurmukhide saavutatud Issanda armastuse karika naudinguvili imeline.
Selles etapis ühinevad intellekt, tarkus ja miljonid puhtused.
Seal on miljoneid ettelugemisrituaale, patukahetsust, kontinentsust, põletusohvreid ja kroone ohverdusi.
Paastuid, reegleid, kontrolle, tegevusi on palju, kuid need kõik on nagu nõrk niit.
Paljud neist on palverännakute keskused, tähtpäevad ja miljonid vooruslikud teod, heategevus ja altruism.
Seal on miljoneid erinevaid jumalate ja jumalannade kummardamist, kombinatsioone, mahaarvamisi, õnnistusi, needusi.
Paljud filosoofiad, varnad, mittevarnad ja paljud on isikud, kes ei muretse (tarbetute) lakhide jumalateenistuste ja ohvrite pärast.
Paljud on avaliku käitumise, vooruste, loobumise, järeleandmise ja muude varjamisvahendite vahendid;
Kuid kõik need on viimistletud, jäävad tõest eemale; nad ei saa seda puudutada.
Tõest kõrgem on tõetruu elamine.
Tõeline Guru (Jumal) on tõeline keiser ja püha kogudus on tõeline troon, mis on kõige meeldivam.
Tõeline Sõna on selline tõeline rahapaja, kus metallide erinevad kastid kohtuvad Guruga, filosoofi kiviga, ja muutuvad kullaks (gurmukhid).
Seal toimib ainult tõeline jumalik tahe, sest ainuüksi tõe kord annab rõõmu ja naudingut.
Seal toimib ainult tõeline jumalik tahe, sest ainuüksi tõe kord annab rõõmu ja naudingut.
Seal on varahommikul kiidukõne tõsi ja ainuüksi tõde.
Gurmukhide usutunnistus on tõsi, õpetus on tõsi, (nagu teisi preestreid) neid ei vaeva ahnus.
Gurmukhid jäävad paljude lootuste hulgast lahku ja mängivad alati tõemängu.
Sellistest gurmukhidest saavad Guru ja Gurust saab nende jünger.
Gurmukh hülgab ego ja talle meeldib Jumala tahe.
Alandlikuks saades ja jalge ette langedes muutub ta põrmuks ja teenib au Issanda õues.
Ta liigub alati olevikus, st ei ignoreeri kunagi kaasaegseid olukordi ja võtab kõrvuti vastu kõik, mis tõenäoliselt juhtub.
Kõik, mida kõigi põhjuste looja teeb, võtab ta tänuga vastu.
Ta jääb õnnelikuks Issanda tahtes ja peab end külaliseks maailmas.
Ta jääb elevil Issanda armastusest ja läheb ohverdatuna looja tegudele.
Maailmas elades jääb ta eraldatuks ja vabastatuks.
Inimene peaks jääma Issanda tahtele, saades kuulekaks teenijaks.
Kõik on Tema tahtes ja kõik peavad kandma jumaliku korra kuumust.
Inimene peaks tegema oma südamest jõe ja laskma alandlikkuse veele sellesse voolata.
Maisest tegevusest lahkudes tuleks istuda püha koguduse troonile.
Ühendades teadvuse Sõnas, tuleks ette valmistada kartmatuse ornament.
Usus ja rahulolus tuleks jääda truuks; tänutehingut tuleks hoida, et jätkata ja hoida eemale maisest andmisest ja võtmisest.
Selline inimene ei uppu vette (maya) ega põle (iha) tules.
Headus, kiindumus, kirglik armastus ja lõhn ei jää varjatuks isegi siis, kui need on varjatud ja avalduvad iseenesest.
Sandaalid muudavad kogu taimestiku lõhnavaks ega pane seda kunagi tähele (aga inimesed saavad sellest siiski teada).
Jõed ja ojad kohtuvad Gangesega ja muutuvad vaikselt puhtaks, ilma ühegi teateta.
Teemanti lõikab teemant ja lõikuri teemant näeb välja, nagu oleks ta teise teemandi oma südamesse võtnud (samamoodi annab Guru, kes lõikab ka jüngri mõistust, koha tema enda südames).
Guru jünger muutub pühas koguduses selliseks sadhuks, nagu muutuks kellestki pärast filosoofikivi puudutamist filosoofi kivi.
Guru vankumatu õpetusega muutub sikhi meel rahulikuks ja ka Jumal, kes on pühendunu vastu kiindunud, eksib.
Märkamatu Issanda nägemine on gurmukhide jaoks naudinguvili.