Sukhmani Sahib

(Pagina: 89)


ਹਉਮੈ ਮੋਹ ਭਰਮ ਭੈ ਭਾਰ ॥
haumai moh bharam bhai bhaar |

egotism, affectum, dubitationem et onera timoris;

ਦੂਖ ਸੂਖ ਮਾਨ ਅਪਮਾਨ ॥
dookh sookh maan apamaan |

dolor et voluptas

ਅਨਿਕ ਪ੍ਰਕਾਰ ਕੀਓ ਬਖੵਾਨ ॥
anik prakaar keeo bakhayaan |

haec varie describi coepta sunt.

ਆਪਨ ਖੇਲੁ ਆਪਿ ਕਰਿ ਦੇਖੈ ॥
aapan khel aap kar dekhai |

Ipse suam fabulam creat et videt.

ਖੇਲੁ ਸੰਕੋਚੈ ਤਉ ਨਾਨਕ ਏਕੈ ॥੭॥
khel sankochai tau naanak ekai |7|

Drachmam ipse agit, et tunc, o Nanak, solus manet. ||7||

ਜਹ ਅਬਿਗਤੁ ਭਗਤੁ ਤਹ ਆਪਿ ॥
jah abigat bhagat tah aap |

Aeterni domini ubicumque est devotus, ibi est ipse.

ਜਹ ਪਸਰੈ ਪਾਸਾਰੁ ਸੰਤ ਪਰਤਾਪਿ ॥
jah pasarai paasaar sant parataap |

Spatium suae creationis ad gloriam Sancti sui pandit.

ਦੁਹੂ ਪਾਖ ਕਾ ਆਪਹਿ ਧਨੀ ॥
duhoo paakh kaa aapeh dhanee |

Ipse utriusque mundi magister est.

ਉਨ ਕੀ ਸੋਭਾ ਉਨਹੂ ਬਨੀ ॥
aun kee sobhaa unahoo banee |

Sibi soli laus est.

ਆਪਹਿ ਕਉਤਕ ਕਰੈ ਅਨਦ ਚੋਜ ॥
aapeh kautak karai anad choj |

Ipse ludosque suos facit ac ludit.

ਆਪਹਿ ਰਸ ਭੋਗਨ ਨਿਰਜੋਗ ॥
aapeh ras bhogan nirajog |

Ipse voluptatibus fruitur, et tamen integer est et integer.

ਜਿਸੁ ਭਾਵੈ ਤਿਸੁ ਆਪਨ ਨਾਇ ਲਾਵੈ ॥
jis bhaavai tis aapan naae laavai |

Nomini suo quemcumque libet adiungit.

ਜਿਸੁ ਭਾਵੈ ਤਿਸੁ ਖੇਲ ਖਿਲਾਵੈ ॥
jis bhaavai tis khel khilaavai |

Quicunque vult, facit ut in sua fabula luderet.

ਬੇਸੁਮਾਰ ਅਥਾਹ ਅਗਨਤ ਅਤੋਲੈ ॥
besumaar athaah aganat atolai |

Innumerabilis, supra modum, immensus, inscrutabilis.

ਜਿਉ ਬੁਲਾਵਹੁ ਤਿਉ ਨਾਨਕ ਦਾਸ ਬੋਲੈ ॥੮॥੨੧॥
jiau bulaavahu tiau naanak daas bolai |8|21|

Quemadmodum loqueris ei inspiras, Domine, ita servus Nanak loquitur. ||8|||

ਸਲੋਕੁ ॥
salok |

Salok:

ਜੀਅ ਜੰਤ ਕੇ ਠਾਕੁਰਾ ਆਪੇ ਵਰਤਣਹਾਰ ॥
jeea jant ke tthaakuraa aape varatanahaar |

Domine et magister omnium entium et creaturarum, ubique te ipsum praevalis.

ਨਾਨਕ ਏਕੋ ਪਸਰਿਆ ਦੂਜਾ ਕਹ ਦ੍ਰਿਸਟਾਰ ॥੧॥
naanak eko pasariaa doojaa kah drisattaar |1|

O Nanak, unum omnia penetrans; ubi est alius videndus? ||1||

ਅਸਟਪਦੀ ॥
asattapadee |

Ashtapadee:

ਆਪਿ ਕਥੈ ਆਪਿ ਸੁਨਨੈਹਾਰੁ ॥
aap kathai aap sunanaihaar |

Ipse est orator, et ipse auditor.