Rännates metsast metsa otsides, leiate, et need asjad on teie enda südameasjaks.
Tõelise Guru ühendatuna jääte ühtseks ning sünni- ja surmavalud saavad läbi. ||36||
Läbi erinevate rituaalide ei leita vabanemist. Ilma vooruseta saadetakse inimene Surmalinna.
Üks ei saa seda maailma ega järgmist; patuseid vigu tehes hakatakse lõpuks kahetsema ja kahetsema.
Tal pole ei vaimset tarkust ega meditatsiooni; ei dharmiline usk mor meditatsioon.
Kuidas saab ilma Nimeta olla kartmatu? Kuidas ta saab aru egoistlikust uhkusest?
Ma olen nii väsinud – kuidas ma sinna saan? Sellel ookeanil pole põhja ega lõppu.
Mul pole armastavaid kaaslasi, kellelt saaksin abi paluda.
Oo, Nanak, hüüdes: "Armas, armastatud", oleme ühendatud Ühendajaga.
Tema, kes mind lahutas, ühendab mind uuesti; minu armastus Guru vastu on lõpmatu. ||37||
Patt on halb, aga patuse jaoks kallis.
Ta koormab end patuga ja avardab oma maailma patu kaudu.
Patt on kaugel sellest, kes mõistab ennast.
Teda ei vaeva kurbus ega lahusolek.
Kuidas vältida põrgusse langemist? Kuidas ta saab surma Sõnumitooja petta?
Kuidas saab tulemine ja minemine ununeda? Vale on halb ja surm on julm.
Mõistus on mässitud takerdustesse ja sassi see langeb.
Kuidas saab kedagi päästa ilma Nimeta? Nad mädanevad patus. ||38||
Ikka ja jälle kukub vares lõksu.
Siis ta kahetseb, aga mis ta nüüd teha saab?