Olen ohver neile, kes kohtuvad surematu ja mõõtmatu Issandaga.
Nende jalgade tolm toob emantsipatsiooni; nende seltskonnas oleme ühendatud Issanda Liidus.
Andsin oma mõistuse oma Gurule ja sain Laitmatu nime.
Ma teenin Seda, kes andis mulle Naami; Olen Temale ohver.
Kes ehitab, see ka lammutab; peale Tema pole kedagi teist.
Guru armu läbi mõtisklen Teda ja siis ei kannata mu keha valudes. ||31||
Keegi pole minu oma – kelle kleiti ma peaksin haarama ja käes hoidma? Keegi pole kunagi olnud ja keegi ei saa kunagi olema minu oma.
Tulles ja minnes ollakse rikutud, kahetise mõtlemise haiguse käes.
Need olendid, kellel puudub Naam, Issanda Nimi, varisevad kokku nagu soolasambad.
Kuidas nad saavad ilma nimeta vabaneda? Nad langevad lõpuks põrgusse.
Kasutades piiratud arvu sõnu, kirjeldame piiramatut tõelist Issandat.
Teadmatutel puudub mõistmine. Ilma Guruta pole vaimset tarkust.
Eraldatud hing on nagu kitarri katkine keel, mis ei vibreeri oma heli.
Jumal ühendab eraldatud hinged iseendaga, äratades nende saatuse. ||32||
Keha on puu ja vaim on lind; linnud puus on viis meelt.
Nad nokitsevad reaalsuse olemust ja sulanduvad Ainsa Issandaga. Nad pole kunagi üldse lõksus.
Teised aga lendavad kiiruga minema, kui toitu näevad.
Nende suled lõigatakse maha ja nad jäävad silmusesse; oma vigade tõttu satuvad nad katastroofi.
Kuidas saab keegi vabaneda ilma Tõelise Issandata? Issanda auliste kiituste ehe pärineb heade tegude karmast.
Kui Ta ise need vabastab, siis alles siis vabastatakse. Tema ise on Suur Meister.