Aasaa, Esimene Mehl:
Nime lauldes ma elan; unustades selle, ma suren.
Tõelist nime on nii raske laulda.
Kui keegi tunneb nälga tõelise nime järele,
siis see nälg hävitab ta valud. ||1||
Niisiis, kuidas ma saaksin Teda kunagi unustada, mu ema?
Tõeline on Meister ja Tõeline on Tema nimi. ||1||Paus||
Inimesed on väsinud püüdest hinnata tõelise nime suurust,
Kuid nad ei ole osanud sellest vähimatki hinnata.
Isegi kui nad kõik kokku tuleksid ja neid jutustaksid,
Sind ei muudetaks suuremaks ega väiksemaks. ||2||
Ta ei sure – leinamiseks pole põhjust.
Ta jätkab andmist, kuid Tema Varud pole kunagi ammendatud.
See hiilgav voorus on ainult Tema – keegi teine pole Tema sarnane;
Temasarnast pole kunagi olnud ega tule ka olema. ||3||
Nii suured kui sa ise oled, nii suured on ka sinu kingitused.
Sina oled see, kes lõi ka päeva ja öö.
Need, kes unustavad oma Issanda ja Õpetaja, on alatud ja põlastusväärsed.
Oo, Nanak, ilma Nimeta on inimesed armetud heidikud. ||4||2||
Aasaal on tugevad inspiratsiooni- ja julgusemotsioonid. See Raag annab kuulajale sihikindlust ja ambitsiooni jätta kõrvale kõik vabandused ja tegutseda eesmärgi saavutamiseks. See tekitab kirge ja innukust edu saavutamiseks ning nendest tunnetest genereeritud energia võimaldab kuulajal leida jõudu edu saavutamiseks seestpoolt, isegi kui saavutus tundub raske. Selle Raagi sihikindel meeleolu tagab, et ebaõnnestumine pole valik, ja motiveerib kuulajat innustust saama.