Asa Ki Var

(Leht: 33)

ਦਰਿ ਵਾਟ ਉਪਰਿ ਖਰਚੁ ਮੰਗਾ ਜਬੈ ਦੇਇ ਤ ਖਾਹਿ ॥

dar vaatt upar kharach mangaa jabai dee ta khaeh |

Istuvad, ootavad Issanda ukse taga, kerjavad nad süüa ja kui Ta neile annab, siis nad söövad.

ਦੀਬਾਨੁ ਏਕੋ ਕਲਮ ਏਕਾ ਹਮਾ ਤੁਮੑਾ ਮੇਲੁ ॥

deebaan eko kalam ekaa hamaa tumaa mel |

On ainult üks Issanda kohus ja tal on ainult üks pastakas; seal kohtume sina ja mina.

ਦਰਿ ਲਏ ਲੇਖਾ ਪੀੜਿ ਛੁਟੈ ਨਾਨਕਾ ਜਿਉ ਤੇਲੁ ॥੨॥

dar le lekhaa peerr chhuttai naanakaa jiau tel |2|

Issanda õukonnas vaadatakse raamatupidamisarvestus läbi; Oo Nanak, patused on purustatud nagu õliseemned ajakirjanduses. ||2||

ਪਉੜੀ ॥

paurree |

Pauree:

ਆਪੇ ਹੀ ਕਰਣਾ ਕੀਓ ਕਲ ਆਪੇ ਹੀ ਤੈ ਧਾਰੀਐ ॥

aape hee karanaa keeo kal aape hee tai dhaareeai |

Sina ise lõid loomingu; Sina ise lisasid sellesse oma jõu.

ਦੇਖਹਿ ਕੀਤਾ ਆਪਣਾ ਧਰਿ ਕਚੀ ਪਕੀ ਸਾਰੀਐ ॥

dekheh keetaa aapanaa dhar kachee pakee saareeai |

Sa näed oma loomingut nagu maa kaotavat ja võitvat täringut.

ਜੋ ਆਇਆ ਸੋ ਚਲਸੀ ਸਭੁ ਕੋਈ ਆਈ ਵਾਰੀਐ ॥

jo aaeaa so chalasee sabh koee aaee vaareeai |

Kes on tulnud, see lahkub; kõigil on oma kord.

ਜਿਸ ਕੇ ਜੀਅ ਪਰਾਣ ਹਹਿ ਕਿਉ ਸਾਹਿਬੁ ਮਨਹੁ ਵਿਸਾਰੀਐ ॥

jis ke jeea paraan heh kiau saahib manahu visaareeai |

Tema, kellele kuulub meie hing ja meie elu hingus – miks me peaksime selle Issanda ja Õpetaja meelest unustama?

ਆਪਣ ਹਥੀ ਆਪਣਾ ਆਪੇ ਹੀ ਕਾਜੁ ਸਵਾਰੀਐ ॥੨੦॥

aapan hathee aapanaa aape hee kaaj savaareeai |20|

Lahendagem oma asjad ise oma kätega. ||20||

ਆਸਾ ਮਹਲਾ ੪ ॥

aasaa mahalaa 4 |

Aasaa, neljas Mehl:

ਜਿਨੑਾ ਭੇਟਿਆ ਮੇਰਾ ਪੂਰਾ ਸਤਿਗੁਰੂ ਤਿਨ ਹਰਿ ਨਾਮੁ ਦ੍ਰਿੜਾਵੈ ਰਾਮ ਰਾਜੇ ॥

jinaa bhettiaa meraa pooraa satiguroo tin har naam drirraavai raam raaje |

Need, kes kohtuvad minu Täiusliku Tõelise Guruga – Ta implanteerib neisse Issanda, Issanda Kuninga Nime.

ਤਿਸ ਕੀ ਤ੍ਰਿਸਨਾ ਭੁਖ ਸਭ ਉਤਰੈ ਜੋ ਹਰਿ ਨਾਮੁ ਧਿਆਵੈ ॥

tis kee trisanaa bhukh sabh utarai jo har naam dhiaavai |

Neil, kes mõtisklevad Issanda nime üle, on kõik ihad ja nälg eemaldatud.

ਜੋ ਹਰਿ ਹਰਿ ਨਾਮੁ ਧਿਆਇਦੇ ਤਿਨੑ ਜਮੁ ਨੇੜਿ ਨ ਆਵੈ ॥

jo har har naam dhiaaeide tina jam nerr na aavai |

Need, kes mediteerivad Issanda nime, Hari, Hari – Surma Sõnumitooja üle, ei saa neile isegi läheneda.

ਜਨ ਨਾਨਕ ਕਉ ਹਰਿ ਕ੍ਰਿਪਾ ਕਰਿ ਨਿਤ ਜਪੈ ਹਰਿ ਨਾਮੁ ਹਰਿ ਨਾਮਿ ਤਰਾਵੈ ॥੧॥

jan naanak kau har kripaa kar nit japai har naam har naam taraavai |1|

Oo, Issand, anna oma halastust sulase Nanaki peale, et ta võiks alati laulda Issanda nime; Issanda Nime läbi on ta päästetud. ||1||

ਸਲੋਕੁ ਮਹਲਾ ੨ ॥

salok mahalaa 2 |

Salok, teine Mehl:

ਏਹ ਕਿਨੇਹੀ ਆਸਕੀ ਦੂਜੈ ਲਗੈ ਜਾਇ ॥

eh kinehee aasakee doojai lagai jaae |

Mis armastus see on, mis klammerdub duaalsuse külge?

ਨਾਨਕ ਆਸਕੁ ਕਾਂਢੀਐ ਸਦ ਹੀ ਰਹੈ ਸਮਾਇ ॥

naanak aasak kaandteeai sad hee rahai samaae |

Oo Nanak, teda üksi nimetatakse armukeseks, kes jääb igaveseks neeldumisse.

ਚੰਗੈ ਚੰਗਾ ਕਰਿ ਮੰਨੇ ਮੰਦੈ ਮੰਦਾ ਹੋਇ ॥

changai changaa kar mane mandai mandaa hoe |

Kuid see, kes tunneb end hästi ainult siis, kui tema heaks tehakse head, ja tunneb end halvasti, kui asjad lähevad halvasti

ਆਸਕੁ ਏਹੁ ਨ ਆਖੀਐ ਜਿ ਲੇਖੈ ਵਰਤੈ ਸੋਇ ॥੧॥

aasak ehu na aakheeai ji lekhai varatai soe |1|

- ära kutsu teda armukeseks. Ta kaupleb ainult enda arvelt. ||1||

ਮਹਲਾ ੨ ॥

mahalaa 2 |

Teine Mehl: