Asa Ki Var

(Leht: 30)


ਮਨ ਕਾ ਸੂਤਕੁ ਲੋਭੁ ਹੈ ਜਿਹਵਾ ਸੂਤਕੁ ਕੂੜੁ ॥
man kaa sootak lobh hai jihavaa sootak koorr |

Meele ebapuhtus on ahnus ja keele ebapuhtus on vale.

ਅਖੀ ਸੂਤਕੁ ਵੇਖਣਾ ਪਰ ਤ੍ਰਿਅ ਪਰ ਧਨ ਰੂਪੁ ॥
akhee sootak vekhanaa par tria par dhan roop |

Silmade ebapuhtus on vaadata teise mehe naise ilu ja tema rikkust.

ਕੰਨੀ ਸੂਤਕੁ ਕੰਨਿ ਪੈ ਲਾਇਤਬਾਰੀ ਖਾਹਿ ॥
kanee sootak kan pai laaeitabaaree khaeh |

Kõrvade ebapuhtus on kuulata teiste laimu.

ਨਾਨਕ ਹੰਸਾ ਆਦਮੀ ਬਧੇ ਜਮ ਪੁਰਿ ਜਾਹਿ ॥੨॥
naanak hansaa aadamee badhe jam pur jaeh |2|

Oo Nanak, sureliku hing läheb seotuna ja kinni keeratuna Surma linna. ||2||

ਮਃ ੧ ॥
mahalaa 1 |

Esimene Mehl:

ਸਭੋ ਸੂਤਕੁ ਭਰਮੁ ਹੈ ਦੂਜੈ ਲਗੈ ਜਾਇ ॥
sabho sootak bharam hai doojai lagai jaae |

Kogu ebapuhtus tuleneb kahtlusest ja kiindumisest duaalsusesse.

ਜੰਮਣੁ ਮਰਣਾ ਹੁਕਮੁ ਹੈ ਭਾਣੈ ਆਵੈ ਜਾਇ ॥
jaman maranaa hukam hai bhaanai aavai jaae |

Sünd ja surm alluvad Issanda tahte käsule; Tema tahte läbi me tuleme ja läheme.

ਖਾਣਾ ਪੀਣਾ ਪਵਿਤ੍ਰੁ ਹੈ ਦਿਤੋਨੁ ਰਿਜਕੁ ਸੰਬਾਹਿ ॥
khaanaa peenaa pavitru hai diton rijak sanbaeh |

Söömine ja joomine on puhas, sest Issand annab kõigile toitu.

ਨਾਨਕ ਜਿਨੑੀ ਗੁਰਮੁਖਿ ਬੁਝਿਆ ਤਿਨੑਾ ਸੂਤਕੁ ਨਾਹਿ ॥੩॥
naanak jinaee guramukh bujhiaa tinaa sootak naeh |3|

Oo, Nanak, gurmuhhid, kes mõistavad Issandat, ei ole määrdunud ebapuhtusest. ||3||

ਪਉੜੀ ॥
paurree |

Pauree:

ਸਤਿਗੁਰੁ ਵਡਾ ਕਰਿ ਸਾਲਾਹੀਐ ਜਿਸੁ ਵਿਚਿ ਵਡੀਆ ਵਡਿਆਈਆ ॥
satigur vaddaa kar saalaaheeai jis vich vaddeea vaddiaaeea |

Kiida Suurt Tõelist Gurut; Tema sees on suurim suurus.

ਸਹਿ ਮੇਲੇ ਤਾ ਨਦਰੀ ਆਈਆ ॥
seh mele taa nadaree aaeea |

Kui Issand kutsub meid kohtuma Guruga, siis me tuleme neid vaatama.

ਜਾ ਤਿਸੁ ਭਾਣਾ ਤਾ ਮਨਿ ਵਸਾਈਆ ॥
jaa tis bhaanaa taa man vasaaeea |

Kui see Talle meeldib, jäävad nad meie mõtetesse elama.

ਕਰਿ ਹੁਕਮੁ ਮਸਤਕਿ ਹਥੁ ਧਰਿ ਵਿਚਹੁ ਮਾਰਿ ਕਢੀਆ ਬੁਰਿਆਈਆ ॥
kar hukam masatak hath dhar vichahu maar kadteea buriaaeea |

Tema käsul, kui Ta asetab oma käe meie otsaesisele, lahkub kurjus seest.

ਸਹਿ ਤੁਠੈ ਨਉ ਨਿਧਿ ਪਾਈਆ ॥੧੮॥
seh tutthai nau nidh paaeea |18|

Kui Issand on täielikult rahul, saadakse üheksa aaret. ||18||

ਗੁਰਸਿਖਾ ਮਨਿ ਹਰਿ ਪ੍ਰੀਤਿ ਹੈ ਹਰਿ ਨਾਮ ਹਰਿ ਤੇਰੀ ਰਾਮ ਰਾਜੇ ॥
gurasikhaa man har preet hai har naam har teree raam raaje |

Guru sikh hoiab meeles Issanda Armastust ja Issanda Nime. Ta armastab sind, Issand, Issand kuningas.

ਕਰਿ ਸੇਵਹਿ ਪੂਰਾ ਸਤਿਗੁਰੂ ਭੁਖ ਜਾਇ ਲਹਿ ਮੇਰੀ ॥
kar seveh pooraa satiguroo bhukh jaae leh meree |

Ta teenib Täiuslikku Tõelist Gurut ning tema nälg ja eneseuhkus on kõrvaldatud.

ਗੁਰਸਿਖਾ ਕੀ ਭੁਖ ਸਭ ਗਈ ਤਿਨ ਪਿਛੈ ਹੋਰ ਖਾਇ ਘਨੇਰੀ ॥
gurasikhaa kee bhukh sabh gee tin pichhai hor khaae ghaneree |

Gursikhi nälg on täielikult kõrvaldatud; tõepoolest, paljud teised on nende kaudu rahul.

ਜਨ ਨਾਨਕ ਹਰਿ ਪੁੰਨੁ ਬੀਜਿਆ ਫਿਰਿ ਤੋਟਿ ਨ ਆਵੈ ਹਰਿ ਪੁੰਨ ਕੇਰੀ ॥੩॥
jan naanak har pun beejiaa fir tott na aavai har pun keree |3|

Sulane Nanak on istutanud Issanda Headuse Seemne; see Issanda headus ei ammendu kunagi. ||3||

ਸਲੋਕੁ ਮਃ ੧ ॥
salok mahalaa 1 |

Salok, Esimene Mehl: