Sukhmani Sahib

(Pagina: 48)


ਸੋ ਨਰਕਪਾਤੀ ਹੋਵਤ ਸੁਆਨੁ ॥
so narakapaatee hovat suaan |

habitabit in inferno, et factus canis.

ਜੋ ਜਾਨੈ ਮੈ ਜੋਬਨਵੰਤੁ ॥
jo jaanai mai jobanavant |

Qui speciem iuventutis habere se putat;

ਸੋ ਹੋਵਤ ਬਿਸਟਾ ਕਾ ਜੰਤੁ ॥
so hovat bisattaa kaa jant |

erit vermis in stercore.

ਆਪਸ ਕਉ ਕਰਮਵੰਤੁ ਕਹਾਵੈ ॥
aapas kau karamavant kahaavai |

Qui se agit virtuose;

ਜਨਮਿ ਮਰੈ ਬਹੁ ਜੋਨਿ ਭ੍ਰਮਾਵੈ ॥
janam marai bahu jon bhramaavai |

uiuet ac morietur per innumeras habenas.

ਧਨ ਭੂਮਿ ਕਾ ਜੋ ਕਰੈ ਗੁਮਾਨੁ ॥
dhan bhoom kaa jo karai gumaan |

Qui gloriatur in divitiis et agris

ਸੋ ਮੂਰਖੁ ਅੰਧਾ ਅਗਿਆਨੁ ॥
so moorakh andhaa agiaan |

stultus est, caecus et ignarus.

ਕਰਿ ਕਿਰਪਾ ਜਿਸ ਕੈ ਹਿਰਦੈ ਗਰੀਬੀ ਬਸਾਵੈ ॥
kar kirapaa jis kai hiradai gareebee basaavai |

Cuius cor misericorditer manente humilitate benedicitur;

ਨਾਨਕ ਈਹਾ ਮੁਕਤੁ ਆਗੈ ਸੁਖੁ ਪਾਵੈ ॥੧॥
naanak eehaa mukat aagai sukh paavai |1|

O Nanak, hic liberatur, hic pacem obtinet. ||1||

ਧਨਵੰਤਾ ਹੋਇ ਕਰਿ ਗਰਬਾਵੈ ॥
dhanavantaa hoe kar garabaavai |

Qui dives fit et in eo gloriatur

ਤ੍ਰਿਣ ਸਮਾਨਿ ਕਛੁ ਸੰਗਿ ਨ ਜਾਵੈ ॥
trin samaan kachh sang na jaavai |

ne paleas quidem cum illo.

ਬਹੁ ਲਸਕਰ ਮਾਨੁਖ ਊਪਰਿ ਕਰੇ ਆਸ ॥
bahu lasakar maanukh aoopar kare aas |

Magno hominum exercitu spem suam ponere,

ਪਲ ਭੀਤਰਿ ਤਾ ਕਾ ਹੋਇ ਬਿਨਾਸ ॥
pal bheetar taa kaa hoe binaas |

sed in momento evanescet.

ਸਭ ਤੇ ਆਪ ਜਾਨੈ ਬਲਵੰਤੁ ॥
sabh te aap jaanai balavant |

Qui se omnium fortissimum esse censet,

ਖਿਨ ਮਹਿ ਹੋਇ ਜਾਇ ਭਸਮੰਤੁ ॥
khin meh hoe jaae bhasamant |

momento, in cinerem redigentur.

ਕਿਸੈ ਨ ਬਦੈ ਆਪਿ ਅਹੰਕਾਰੀ ॥
kisai na badai aap ahankaaree |

Qui de nullo alio nisi de seipso cogitat

ਧਰਮ ਰਾਇ ਤਿਸੁ ਕਰੇ ਖੁਆਰੀ ॥
dharam raae tis kare khuaaree |

Judex justus Dharma revelabit ignominiam suam.

ਗੁਰਪ੍ਰਸਾਦਿ ਜਾ ਕਾ ਮਿਟੈ ਅਭਿਮਾਨੁ ॥
guraprasaad jaa kaa mittai abhimaan |

Ille qui, per Guru gratia, suum ego excludit;

ਸੋ ਜਨੁ ਨਾਨਕ ਦਰਗਹ ਪਰਵਾਨੁ ॥੨॥
so jan naanak daragah paravaan |2|

O Nanak acceptus fit in aula Domini. ||2||

ਕੋਟਿ ਕਰਮ ਕਰੈ ਹਉ ਧਾਰੇ ॥
kott karam karai hau dhaare |

Si quis myriades boni operis facit, at ille ego;