Sukhmani Sahib

(Pagina: 49)


ਸ੍ਰਮੁ ਪਾਵੈ ਸਗਲੇ ਬਿਰਥਾਰੇ ॥
sram paavai sagale birathaare |

nisi molestum est, incurrat; frustra haec omnia.

ਅਨਿਕ ਤਪਸਿਆ ਕਰੇ ਅਹੰਕਾਰ ॥
anik tapasiaa kare ahankaar |

Si quis magnam paenitentiam agit, contentionem et superbiam agens;

ਨਰਕ ਸੁਰਗ ਫਿਰਿ ਫਿਰਿ ਅਵਤਾਰ ॥
narak surag fir fir avataar |

reincarnabitur in caelum et infernum, etiam atque etiam.

ਅਨਿਕ ਜਤਨ ਕਰਿ ਆਤਮ ਨਹੀ ਦ੍ਰਵੈ ॥
anik jatan kar aatam nahee dravai |

Omnes conatus suos facit, animus vero nondum mollitur

ਹਰਿ ਦਰਗਹ ਕਹੁ ਕੈਸੇ ਗਵੈ ॥
har daragah kahu kaise gavai |

quomodo potest venire ad curiam Domini?

ਆਪਸ ਕਉ ਜੋ ਭਲਾ ਕਹਾਵੈ ॥
aapas kau jo bhalaa kahaavai |

Qui se bonum vocat

ਤਿਸਹਿ ਭਲਾਈ ਨਿਕਟਿ ਨ ਆਵੈ ॥
tiseh bhalaaee nikatt na aavai |

non appropinquabit ei bonitas.

ਸਰਬ ਕੀ ਰੇਨ ਜਾ ਕਾ ਮਨੁ ਹੋਇ ॥
sarab kee ren jaa kaa man hoe |

Unus cuius mens est pulvis omnium

ਕਹੁ ਨਾਨਕ ਤਾ ਕੀ ਨਿਰਮਲ ਸੋਇ ॥੩॥
kahu naanak taa kee niramal soe |3|

- Nanak dicit, eius fama sine macula est pura. ||3||

ਜਬ ਲਗੁ ਜਾਨੈ ਮੁਝ ਤੇ ਕਛੁ ਹੋਇ ॥
jab lag jaanai mujh te kachh hoe |

Quamdiu quis putat se esse qui agit;

ਤਬ ਇਸ ਕਉ ਸੁਖੁ ਨਾਹੀ ਕੋਇ ॥
tab is kau sukh naahee koe |

non habebit pacem.

ਜਬ ਇਹ ਜਾਨੈ ਮੈ ਕਿਛੁ ਕਰਤਾ ॥
jab ih jaanai mai kichh karataa |

Quamdiu mortalem existimat se esse qui facit omnia;

ਤਬ ਲਗੁ ਗਰਭ ਜੋਨਿ ਮਹਿ ਫਿਰਤਾ ॥
tab lag garabh jon meh firataa |

reincarnation per uterum vagabitur.

ਜਬ ਧਾਰੈ ਕੋਊ ਬੈਰੀ ਮੀਤੁ ॥
jab dhaarai koaoo bairee meet |

Dum unum inimicum, et aliud amicum;

ਤਬ ਲਗੁ ਨਿਹਚਲੁ ਨਾਹੀ ਚੀਤੁ ॥
tab lag nihachal naahee cheet |

non requiescet mens eius.

ਜਬ ਲਗੁ ਮੋਹ ਮਗਨ ਸੰਗਿ ਮਾਇ ॥
jab lag moh magan sang maae |

Dum Maiensi detinetur;

ਤਬ ਲਗੁ ਧਰਮ ਰਾਇ ਦੇਇ ਸਜਾਇ ॥
tab lag dharam raae dee sajaae |

Judex justus puniet eum.

ਪ੍ਰਭ ਕਿਰਪਾ ਤੇ ਬੰਧਨ ਤੂਟੈ ॥
prabh kirapaa te bandhan toottai |

Per Dei gratiam vincula eius rupta sunt;

ਗੁਰਪ੍ਰਸਾਦਿ ਨਾਨਕ ਹਉ ਛੂਟੈ ॥੪॥
guraprasaad naanak hau chhoottai |4|

per Guru's Gratiam, O Nanak, ejus ego eximitur. ||4||

ਸਹਸ ਖਟੇ ਲਖ ਕਉ ਉਠਿ ਧਾਵੈ ॥
sahas khatte lakh kau utth dhaavai |

Promerendae mille currit post centum milia.