Kaanraa, viies mehl:
Oo sõbrad, pühad, tulge minu juurde. ||1||Paus||
Lauldes mõnu ja rõõmuga Issanda aulist kiitust, kustutatakse patud ja visatakse minema. ||1||
Puudutage oma otsaesist pühade jalgadele ja teie pime majapidamine saab valgustatud. ||2||
Pühakute armu tõttu puhkeb süda-lootos õitsele. Vibreerige ja mõtisklege Universumi Isanda üle ning vaadake Teda käeulatuses. ||3||
Jumala armu läbi olen leidnud pühad. Ikka ja jälle on Nanak ohver selle hetke nimel. ||4||5||16||
Kaanara kutsub esile tunde, et isiksus on võitu saanud, mis on nii muljetavaldav, et selle iseloomule on raske mõelda. Edastatav isiksus on magnetilisusega, mis paneb sind mõtlema neist kui enda omadest ning suudab sind oma tähelepanuväärsete omaduste ja väljavaatega võita.