Sukhmani Sahib

(Páxina: 3)


ਪ੍ਰਭ ਕਾ ਸਿਮਰਨੁ ਸਭ ਤੇ ਊਚਾ ॥
prabh kaa simaran sabh te aoochaa |

O recordo de Deus é o máis alto e o máis exaltado de todos.

ਪ੍ਰਭ ਕੈ ਸਿਮਰਨਿ ਉਧਰੇ ਮੂਚਾ ॥
prabh kai simaran udhare moochaa |

Na lembranza de Deus, moitos se salvan.

ਪ੍ਰਭ ਕੈ ਸਿਮਰਨਿ ਤ੍ਰਿਸਨਾ ਬੁਝੈ ॥
prabh kai simaran trisanaa bujhai |

Na lembranza de Deus, a sede está saciada.

ਪ੍ਰਭ ਕੈ ਸਿਮਰਨਿ ਸਭੁ ਕਿਛੁ ਸੁਝੈ ॥
prabh kai simaran sabh kichh sujhai |

Na lembranza de Deus, todas as cousas son coñecidas.

ਪ੍ਰਭ ਕੈ ਸਿਮਰਨਿ ਨਾਹੀ ਜਮ ਤ੍ਰਾਸਾ ॥
prabh kai simaran naahee jam traasaa |

Na lembranza de Deus, non hai medo á morte.

ਪ੍ਰਭ ਕੈ ਸਿਮਰਨਿ ਪੂਰਨ ਆਸਾ ॥
prabh kai simaran pooran aasaa |

Na lembranza de Deus, as esperanzas cúmprense.

ਪ੍ਰਭ ਕੈ ਸਿਮਰਨਿ ਮਨ ਕੀ ਮਲੁ ਜਾਇ ॥
prabh kai simaran man kee mal jaae |

Na lembranza de Deus, a sucidade da mente é eliminada.

ਅੰਮ੍ਰਿਤ ਨਾਮੁ ਰਿਦ ਮਾਹਿ ਸਮਾਇ ॥
amrit naam rid maeh samaae |

O Ambrosial Naam, o Nome do Señor, é absorbido no corazón.

ਪ੍ਰਭ ਜੀ ਬਸਹਿ ਸਾਧ ਕੀ ਰਸਨਾ ॥
prabh jee baseh saadh kee rasanaa |

Deus permanece nas linguas dos seus santos.

ਨਾਨਕ ਜਨ ਕਾ ਦਾਸਨਿ ਦਸਨਾ ॥੪॥
naanak jan kaa daasan dasanaa |4|

Nanak é o servo do escravo dos seus escravos. ||4||

ਪ੍ਰਭ ਕਉ ਸਿਮਰਹਿ ਸੇ ਧਨਵੰਤੇ ॥
prabh kau simareh se dhanavante |

Os que se lembran de Deus son ricos.

ਪ੍ਰਭ ਕਉ ਸਿਮਰਹਿ ਸੇ ਪਤਿਵੰਤੇ ॥
prabh kau simareh se pativante |

Os que se lembran de Deus son honrados.

ਪ੍ਰਭ ਕਉ ਸਿਮਰਹਿ ਸੇ ਜਨ ਪਰਵਾਨ ॥
prabh kau simareh se jan paravaan |

Os que lembran a Deus son aprobados.

ਪ੍ਰਭ ਕਉ ਸਿਮਰਹਿ ਸੇ ਪੁਰਖ ਪ੍ਰਧਾਨ ॥
prabh kau simareh se purakh pradhaan |

Os que lembran a Deus son as persoas máis distinguidas.

ਪ੍ਰਭ ਕਉ ਸਿਮਰਹਿ ਸਿ ਬੇਮੁਹਤਾਜੇ ॥
prabh kau simareh si bemuhataaje |

Non faltan os que lembran a Deus.

ਪ੍ਰਭ ਕਉ ਸਿਮਰਹਿ ਸਿ ਸਰਬ ਕੇ ਰਾਜੇ ॥
prabh kau simareh si sarab ke raaje |

Os que se lembran de Deus son os gobernantes de todos.

ਪ੍ਰਭ ਕਉ ਸਿਮਰਹਿ ਸੇ ਸੁਖਵਾਸੀ ॥
prabh kau simareh se sukhavaasee |

Os que se lembran de Deus viven en paz.

ਪ੍ਰਭ ਕਉ ਸਿਮਰਹਿ ਸਦਾ ਅਬਿਨਾਸੀ ॥
prabh kau simareh sadaa abinaasee |

Os que lembran a Deus son inmortais e eternos.

ਸਿਮਰਨ ਤੇ ਲਾਗੇ ਜਿਨ ਆਪਿ ਦਇਆਲਾ ॥
simaran te laage jin aap deaalaa |

Só eles agardan a lembranza del, a quen El mesmo amosa a súa misericordia.

ਨਾਨਕ ਜਨ ਕੀ ਮੰਗੈ ਰਵਾਲਾ ॥੫॥
naanak jan kee mangai ravaalaa |5|

Nanak pide o po dos seus pés. ||5||