Maailm rändab ringi kerjades, kuid Issand on kõige Andja.
Ütleb Nanak, mõtiskle Tema mälestuseks ja kõik su teod õnnestuvad. ||40||
Miks sa enda üle nii võltsi uhkust tunned? Peate teadma, et maailm on vaid unistus.
Ükski neist pole teie oma; Nanak kuulutab seda tõde. ||41||
Sa oled oma keha üle nii uhke; see hukkub hetkega, mu sõber.
See surelik, kes laulab Issanda kiitust, oo Nanak, vallutab maailma. ||42||
Inimene, kes oma südames Issandat meenutades mõtiskleb, on vabanenud – teadke seda hästi.
Selle inimese ja Issanda vahel pole vahet: oo Nanak, aktsepteeri seda kui Tõde. ||43||
See inimene, kes ei tunne oma mõtetes Jumalale pühendumist
- Oo, Nanak, tea, et tema keha on nagu sea või koera keha. ||44||
Koer ei jäta kunagi oma peremehe kodu.
Oo, Nanak, vibreeri ja mõtiskle Issanda üle täpselt samal viisil, üksinda ja ühesuunalise teadvusega. ||45||
Need, kes teevad palverännakuid pühapaikadesse, peavad rituaalseid paastu ja teevad annetusi heategevuseks, olles samal ajal oma meeltes uhked
- Oo, Nanak, nende tegevus on kasutu, nagu elevant, kes võtab vanni ja veereb seejärel tolmus. ||46||
Pea väriseb, jalad vajuvad ning silmad muutuvad tuhmiks ja nõrgaks.
Nanak ütleb, et see on teie seisund. Ja isegi praegu pole te Issanda ülevat olemust maitsnud. ||47||
Olin maailma vaadanud kui enda oma, kuid keegi ei kuulu kellelegi teisele.
Oo, Nanak, ainult Jumala pühendunud kummardamine on püsiv; säilita see oma mõtetes. ||48||
Maailm ja selle asjad on täiesti valed; tea seda hästi, mu sõber.
Nanak ütleb, et see on nagu liivasein; see ei pea vastu. ||49||