Salok, viies Mehl:
Olen kiindunud õigesse kohta; Uniter on mind ühendanud.
Oo, Nanak, laineid on sadu ja tuhandeid, kuid mu Abikaasa-Isand ei lase mul uppuda. ||1||
Kui Raag Gujari jaoks on täiuslik võrdkuju, siis kõrbes isoleeritud inimese oma, kellel on käed krussis ja vett hoiab. Kuid alles siis, kui vesi hakkab aeglaselt läbi nende ühendatud käte imbuma, hakkab inimene mõistma vee tegelikku väärtust ja tähtsust. Samamoodi juhib Raag Gujari kuulajat teadvustama ja teadvustama mööduvat aega ning seeläbi väärtustama aja enda väärtuslikku olemust. Ilmutus toob kuulaja teadlikkuse ja tunnistamiseni omaenda surmast ja surelikkusest, pannes nad kasutama oma järelejäänud "eluaega" targemalt.